Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 17 (24)

LÄÄNEMERE PROVINTSIDE ARENGUPERSPEKTIIVID ROOTSI SUURRIIGIS 16/17. SAJANDIL. III

Koostanud Enn Küng

Toimetuskolleegium:
Jürgen Heyde, Enn Küng, Lea Leppik, Aleksander Loit,
Ago Pajur, Helina Tamman, Tõnu Tannberg, Ruth Tiidor

Toimetanud Kai Tafenau
Resümeed tõlkinud Kaisa Jõgi ja autorid
Resümeed toimetanud Bradley Woodworth
Teostus Kristiina Rosina/Momo

534 lehekülge, pehmed kaaned. 2009
ISBN 978-9985-858-66-0
ISSN 1406-0760

Saateks

Hea lugeja! Hoiad käes kolmandat köidet artiklikogumike sarjast «Läänemere provintside
arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil». Esimene ja teine köide ilmusid
Eesti Ajalooarhiivi toimetiste seerias 2002. ja 2006. aastal. Sari ei ole sündinud tühjalt
kohalt, vaid sellel on kaugem eellugu. Juba 1920.–1930. aastatel oli Eesti Riigi Keskarhiivi
üheks töövaldkonnaks Rootsi võimuperioodi materjale sisaldavate arhiivide korrastamine,
lugejatele kättesaadavaks tegemine, aga iseenesestmõistetavalt ka uurimine. Toona tehtule
on saanud tugineda hilisemadki ajaloolaste põlvkonnad. 16/17. sajandi ajaloo uurimine
elavnes Ajalooarhiivis taas 1990. aastatel, ja kui 1996. aastal taastati arhiivi toimetiste sari,
ilmus selle numbrites ka n-ö Rootsi ajale pühendatud käsitlusi. 2002. aastal jõuti esimese
ainult seda perioodi käsitleva artiklikogumikuni. Kogumiku pealkirja — Läänemere provintside
arenguperspektiivid Rootsi suurriigis — pakkus välja Aleksander Loit.
Seekordne kogumik ei ole piiritletud ühe-kahe teemaderingiga, nagu kahe esimese
puhul eesmärgiks oli, vaid selles lahatakse 16/17. sajandi ühiskonnaelu väga erinevaid
tahke Läänemere provintside riigiõiguslikust asendist Rootsi impeeriumis institutsiooniajaloo
ning kiriku- ja vaimuelu aspektideni, majandusest ja kommunikatsioonist rahvusvahelise
poliitikani.

Suur tänu kõigile autoritele!
Head lugemist soovides
Enn Küng
Kai Tafenau

Sisukord
(Pealkirjal klikkides näete artikli resümeed)

Aleksander Loit Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis
17. sajandil
Liisi Taimre Nils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626–1643)
Andres Andresen Luterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561–1766
Jürgen Beyer Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710).
Konfessionaliseerimine ja pietism
Janet Laidla Ajalookirjutuse antikvaarsest suunast ja selle ilmingutest
17. sajandi Balti ajalookirjutuses
Kaarel Vanamölder Kas Kelch luges ajalehti?
Pärtel Piirimäe Johann Reinhold von Patkuli poleemilised kirjutised
Kristi Viiding Kompilatiivkirjanduse korduvkasutusest humanistliku kultuuri vahendamisel Eesti- ja Liivimaale Laurentius Ludeniuse teose «De Informatione Prudentiae ad Usum liber» (1627) näitel
Piret Lotman,
Mihhail Lotman		 Fennougristika eellugu ja Thomas Hiärne
Aivar Põldvee Rektor ja pastor Johannes Forselius.
Märkmeid eluloost, argielust ja pedagoogikast
Arvo Tering Baltimaade õpetatud arste koolitanud ülikoolid 17. sajandil ja
18. sajandi algul
Ülle Tarkiainen Maamõõtjad Läänemere provintsides suure reduktsiooni ajal
Marten Seppel Liivi- ja Eestimaa talupoegade kaebereisid Stockholmi 1681–1700
Triin Parts Eesti ala käsitlevad varauusaegsed reisikirjad
Enn Küng Meresõit ja laevaehitus Narvas 17. sajandi teisel poolel