Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 15 (22)
EESTI NSV AASTATEL 1940–1953:
SOVETISEERIMISE MEHHANISMID JA TAGAJÄRJED
NÕUKOGUDE LIIDU JA IDA-EUROOPA ARENGUTE KONTEKSTIS
Koostanud Tõnu Tannberg
|
Toimetuskolleegium: Toimetanud Mart Orav |
 |
Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluline periood, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ja nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukogustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine. Teisisõnu, see oli aeg, mil Eestis kehtestati lõplikult uus režiim ehk loodi Eesti NSV vundament.
Vaatamata nimetatud perioodi olulisusele Eesti ajaloos napib teemakohaseid uurimusi. Senises ajalookirjanduses on küll põhjalikumalt uuritud üksikküsimusi (massirepressioonid, relvastatud vastupanu, tsensuuriolud jmt), kuid seda on tehtud liiga Eesti-keskselt ja laiemat konteksti arvestamata. Tagaplaanile on jäänud Eesti tollaste sündmuste seostamine Nõukogude Liidus, Ida-Euroopas ja rahvusvahelisel areenil toimunuga. Samas on laiemate seoste arvestamine sõjajärgsete Eesti olude käsitlemisel äärmiselt vajalik ja möödapääsmatu. Selleks pakuvad häid võimalusi seni kasutamata materjalid nii Eesti, Venemaa kui ka teiste riikide arhiivides ning viimastel aastatel Venemaal ja mujalgi maailmas avaldatud uurimused ning dokumentide publikatsioonid.
Käesoleva kogumiku üks eesmärk ongi vähemalt osaliselt ülalloetletud lünki täita ning kaasa aidata aastatel 1940–1953 toimunud sündmuste paremale uurimisele ja lahtimõtestamisele. Kogumik, mille autorite seas on Eesti, Venemaa ja Saksamaa ajaloolased, on avaldatud Eesti Teadusfondi grandi nr 5715 toel.
| Tõnu Tannberg | Nõukogude Eesti 1940–1953: uuele režiimile vundamendi rajamise aastad |
| Olaf Mertelsmann | «Sovetiseerimise» mõistest |
| Aigi Rahi-Tamm | Sõjajärgse perioodi historiograafiast |
| Ago Pajur | Eesti Rahvavägi 1940. aastal |
| Priit Pirsko | Eesti arhiivinduse sovetiseerimine 1940–1941 |
| Kaarel Piirimäe | Nõukogude Liidu poliitika Ida-Euroopas aastatel 1944–1949 |
| Jelena Zubkova | Probleemne tsoon: Balti vabariikide sovetiseerimise iseärasused sõjajärgsel ajal. 1944–1952 |
| David Feest | Põlisrahvuste taaseelistamise poliitika Balti liiduvabariikides? Eestimaa Kommunistlik Partei pärast Teist maailmasõda |
| Tõnu Tannberg | Moskva institutsionaalsed ja nomenklatuursed kontrollimehhanismid Eestis NSVs sõjajärgsetel aastatel |
| Kaja Kumer-Haukanõmm | Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945–1952 |
| Valdur Ohmann | Eesti NSV Siseministeeriumi struktuur 1940.–1954. aastal |
| Pearu Kuusk | Julgeolekuorganite võitlus Eesti vastupanuliikumisega sõjajärgsetel aastatel. Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947) |
| Tiiu Kreegipuu | Eesti kultuurielu sovetiseerimine — nõukogude kultuuripoliitika eesmärgid ja institutsionaalne raamistik aastatel 1944–1954 |
| Anu Raudsepp | Ajaloo õpetamise korraldus Eestis eesti õppekeelega üldhariduskoolides sõjajärgse stalinismi ajal (1944–1953) |
| Olaf Mertelsmann | Turumajanduselt käsumajandusele |
| Tõnu Tannberg | Soviet Estonia 1944–1953: Mechanisms and consequences of Sovietization in Estonia in the context of development of Soviet Union and East-Europe. Summary |
Vaata ka:
Vello Helk. Eesti stalinismi haardes. Tuna. 3. 2008, lk 138–141.