Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 13 (20)

Birgit Kibal, Priit Pirsko, Tõnu Tannberg, Jaak Valge

JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL. Ajalooline kujunemine ja tänapäev


Toimetuskolleegium:
Jürgen Heyde, Enn Küng, Lea Leppik, Aleksander Loit,
Ago Pajur, Helina Tamman, Tõnu Tannberg, Ruth Tiidor

Toimetanud Tõnu Tannberg
149 lehekülge, pehmed kaaned. 2005
ISBN 9985-858-46-8
ISSN 1406-0760

Vt täisteksti pdf-vormingus


Käesoleva raamatu autorite jaoks oli peamiseks uurimisküsimuseks juurdepääsupiirangute seotus teiste tingimustega — ühiskonna üldiste hoiakute, riigi keskvõimu, ajalooteaduse metoodika ja arhiivinduse arenguga. Probleemi sõnastamisel leiti kõigepealt, et kogu teemat on vajalik vaadelda senisest süsteemsemalt. Arvestades valdkonna senist vähest läbitöötatust, keskenduti erinevatele juhustele, pakkudes nende kirjeldamise, analüüsimise ja võrdlemise kaudu võimalust laiemateks üldistusteks.
Uurimistöö teostati sihtasutuse Eesti Teadusfond grandi nr 5560 raames aastatel 2003–2004. Jälgiti juurdepääsupiirangute ajaloolist kujunemist Euroopas (eelkõige Euroopa Liidu maades) ja Euroopa siirderiikides ning nende kujunemist mõjutanud tegureid (Jaak Valge), analüüsiti ja võrreldi tänapäeval kehtivaid juurdepääsupiiranguid erinevates Euroopa riikides (Birgit Kibal), käsitleti juurdepääsupiiranguid Eesti NSVs (Priit Pirsko) ning NSV Liidus ja tänapäeva Venemaal (Tõnu Tannberg). Nende juhuste ajalis-ruumiline läbilõige kajastab justkui neid vastandlikke kultuurilisi ja poliitilisi mõjusid, mille haardes Eesti minevikus on olnud ja tänapäeval on.Uurimuses tugineti erinevatele materjalidele. Juurdepääsupiirangute ajaloolist kujunemist käsitleti peamiselt varasemate selleteemaliste tekstide alusel. Eri riikide konkreetsetest piirangutest rääkivad artiklid on koostatud valdavalt tegevarhivaaride/arhiivijuhtide poolt, ajalooteaduse metodoloogia ja ühiskonna hoiakute muutusi vaadeldakse põhiliselt peavoolu ajaloolaste, ajalooteoreetikute ja -filosoofide tööde alusel.
Tänapäeva juurdepääsupiiranguid Euroopa riikides vaadeldi viimaste aastate artiklite ning konverentsiettekannete alusel. Ulatuslikult on kasutatud ka eri riikide seadusi ning madalama taseme õigusakte. Reaalsete juurdepääsupiirangute fikseerimiseks tuli aga korraldada üle-Euroopaline küsitlus keskarhiivides. Küsitluse tulemusi on analüüsitud raamatu vastavas osas, tervikuna on riikide vastused kättesaadavad lisas.
Juurdepääsupiiranguid NSV Liidus ja Venemaal vaadeldi olemaolevate Lääne-Euroopa ja Venemaa uurijate käsitluste, aga ka õigusaktide alusel. Eesti NSV arhiivides kasutatud juurdepääsupiiranguid on avatud detailsemalt, vajadusel minnes publitseeritud õigusaktide ja käsitluste tasandilt ka arhiivimaterjalide tasandini, kasutades selleks eelkõige arhiivide (salajasi) aastaaruandeid ja ametkondlikke regulatsioone.

Summary