Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 12 (19)
|
|
Toimetuskolleegium: Toimetanud Kai Tafenau |
Saateks
Seekordsed Ajalooarhiivi toimetised on jätkuks 2002. aastal ilmunud
kogumikule "Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi
suurriigis 16/17. sajandil". Rootsi võimuperiood Eesti ajaloos
on olnud üks olulisemaid Ajalooarhiivi publitseerimisosakonnas viimasel
kümnendil viljeldud teadussuundi, mis on ka igati loomulik, sest
Ajalooarhiivi hoida on suurel hulgal vastava perioodi materjale.
Kui arhiivi eelmistes Rootsi aega käsitlevates toimetistes keskenduti
eeskätt 16/17. sajandi institutsionaalsetele, administratiivsetele
ja riigiõiguslikele probleemidele, siis sel korral on valdavas
osas püütud vaadelda inimesi nende intellektuaalsete vajaduste
ja võimaluste kontekstis. Artiklite autorid on jälginud, kuidas
inimesed oma teadmiste ja oskustega suhestusid ümbritseva nii normatiivselt
määratletud kui ka igapäevase, argise maailmaga ning kuidas
mõjutasid Läänemere provintse Rootsi suurriigi poliitika
ja sidemed ülejäänud Euroopaga. Nii astus siinne akadeemiline
kirjanduselu ühte jalga muu Euroopa traditsiooniga (K. Viiding),
Euroopa ülikoolide kaudu jõudsid Baltimaile uued maailmasüsteemi-ideed
(A. Tering). Kogumikust leiab ülevaate ühiskondlikest vastuoludest,
mis mõjutasid kohalikku ülikoolielu (A. Loit); põhjalikumalt
süüvitakse ülikooliga seotud isikute luuleharrastuse nüanssidesse
(K. Kaju). Seni kasutamata allikad rikastavad uute faktidega Academia
Gustaviana ajalugu (J. Päll). Mitme nurga alt on valgustatud provintside
usuelu: vaadeldakse kaht Eesti kultuuriloos olulist meest, Ingerimaa superintendenti
Heinrich Stahli (P. Lotman) ja Urvaste pastorit Johannes Gutslaffi (L.
Kõiv), Rootsi suurriigi kirikupoliitika ja argimurede taustal.
Ajalooarhiivis hoitavad käsikirjad võimaldavad lisada mõndagi
uut eestikeelse Uue Testamendi tõlkeloole (K. Tafenau). Peale selle
on lähemalt vaadeldud Läänemere provintsides tegutsenud
komisjonide materjale (K. Askergren) ja Liivimaa talupoegade kaebekirju
(M. Seppel) ning seda, mida leiab neist allikaist tollaste inimeste identiteetide
ja mentaliteedi kohta. Avatud saab Johann Köhleri tegevus Narva trükkalina
Rootsi võimuperioodi lõpus (E. Küng). Üldistavalt
on vaadeldud Tartu õuekohtu tegevust seoses Rootsi Läänemere-provintside
poliitikaga (R. Tuchtenhagen).
Autorite nimel head lugemist soovides
Enn Küng
Kai Tafenau
| Kristi Viiding | Arukast reisimisest. Kolm reisimetoodilist traktaati 17. sajandi Eesti kirjanduses. 7–49 |
| Katre Kaju | Keelevalikust Tartu Academia Gustaviana aegses pulmaluules (1632–1656). 50–100 |
| Janika Päll | Academia Gustaviana (1632–1656) trükistes esinev titulatuur ja dateerimine: täpsustusi. 101–122 |
| Aleksander Loit | Ühiskondlike vastuolude peegeldus Tartu/Pärnu rootsiaegse ülikooli tegevuses (1632–1710). 123–150 |
| Arvo Tering | Heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja selle retseptsioonist Baltimail 17. sajandil. 151–199 |
| Lea Kõiv | Johannes Gutslaff pastorina Urvastes. 200–240 |
| Kai Tafenau | Eestikeelsetest Uue Testamendi tõlkekäsikirjadest Ajalooarhiivis. 241–294 |
| Katrin Askergren | Varauusaegsed identiteedid ja integratsiooniprotsessid Rootsi Läänemere-provintsides. 295–311 |
| Piret Lotman | Heinrich Stahl ja Rootsi kirikupoliitika. 312–335 |
| Enn Küng | Johann Köhler ja Narva trükikoda 1695–1705. 336–362 |
| Ralph Tuchtenhagen | Tartu õuekohus Rootsi Läänemere-provintside poliitika koostisosana 1629–1710. 363–395 |
| Marten Seppel | Talupoegade kaebekirjad ja kaebeõigus 17. sajandi Liivimaal. 396–424 |