UUURIMUSI JA ALLIKMATERJALE EESTI SÕJAAJALOOST Sarja peatoimetaja Tõnu Tannberg Rahvusväeosade loomisest Eestis Mälestusi ja kirju aastatest 1917-1918 Ago Pajur. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918-1934 1. Eesti polgu komitee protokollid 1917-1918 Ohvitserina Vene armees Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909) Juhan Mõttus, Enn Kippel 2. jalaväepolgu ajalugu

5.
Juhan Mõttus, Enn Kippel
2. jalaväepolgu ajalugu

Teaduslik toimetaja ja eessõna autor Tiit Noormets
Kõvad kaaned. 2007
ISBN 978-9985-858-53-0
ISSN 1406-3409

See raamat oleks pidanud ilmuma juba 1940. aastal. Kirjastusühingu «Kultuurkoondis» reklaamleht lubas tollal ettetellijaile: «2. jalaväepolgu ajaloo käsikiri on valminud pärast aastaid kestnud pidevat tööd...»

2. jalaväepolgu ajaloo koostamine võeti aegsasti käsile. 1932. aastal asutati mitmete polgus teeninud ja teenivate ohvitseride algatusel Eesti Teise Polgu Selts, mille põhikirjaliseks ülesandeks seati «...väeosa mälestiste ja Vabadussõja aegse tegevuse jäädvustamine...». Ajalootöö usaldas selts 2. jalaväepolgu järeltulija, 2. üksiku jalaväepataljoni sõjaväelastele, esialgu kapten Juhan Mõttusele ja tema surma järel 1935. aastal veltveebel Enn Kippelile.

Juulis 1935 valmis kõigepealt 2. polgu ajaloo lühiülevaade. See oli seotud tollaste plaanidega ajaloo populariseerimiseks sõjaväes. Rahapuudusel jäi see brošüür väeosal välja andmata, selts jätkas aga tööd juba algselt plaanis olnud «väeosa täieliku ajaloo» koostamiseks.

1937. aastal valmis 2. jalaväepolgu ajaloo esimene variant, mida kontrollis, arvustas ja toimetas terve rida Vabadussõja veterane.

Kuigi algselt kavatseti raamat välja anda väeosa 20. aastapäevaks 1937. aastal, leiti seltsis siiski, et pole mõtet kiirustada, vaid hoopis pühenduti käsikirja täiendamisele.

1940. aasta kevadeks valmis autori ja arvustajate koostöös trükivalmis käsikiri. 30. märtsil 1940 sõlmisid Eesti Teise Polgu Selts ja Kirjastusosaühing «Kultuurkoondis» lepingu raamatu «2. jalaväepolgu ajalugu» kirjastamiseks.

«2. jalaväepolgu ajalugu» ei jõudnud Eesti okupeerimise tõttu 1940. aastal ilmuda, kuid selle käsikirjad säilisid mitmes variandis ja eksemplaris eri kohtades.

Käesoleva raamatu aluseks on 1940. aastal kirjastuses raamatuna vormistamiseks töös olnud käsikiri.

Lõike T. Noormetsa saatesõnast.

4.
Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)

Koostanud Tõnu Tannberg
Kõvad kaaned. 2002
ISBN 9985-858-31-x
ISSN 1406-3409

Sarja "Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost" järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastatest
1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane -- edukas kaadriohvitser tsaariarmees.

3.
1. Eesti polgu komitee protokollid 1917-1918

Koostanud Ago Pajur, Tõnu Tannberg
Toimetanud Martin Jaigma
238 lehekülge, kõvad kaaned. 2001
ISBN 9958-858-22-0
ISSN 1406-3409

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel hakati Vene armees looma valitavaid roodu-, polgu- ja armeede komiteesid. Mai alguses anti korraldus diviisi- ja korpusekomiteede loomiseks. Loodavate komiteede ülesandeks pidi olema sõjaväe ühtsuse tugevdamine, distsipliini ja korra tagamine väeosades, majandustegevuse kontrollimine, sõdurite omavaheliste arusaamatuste lahendamine ja teised sarnased ülesanded.
[- - -]
Käesoleva raamatu eesmärk on 1. Eesti polgu protokolliraamatu publitseerimine (Polgu komitee koosolekute protokollide raamat, ERA 534-1-36, l. 2-98). Polgukomitee koosolekute protokollid on publitseeritud tervikuna, ilma sisuliste kärbeteta. Teksti on tehtud üksnes redaktsioonilisi ja keelelisi parandusi ning lisatud esmavajalikud kommentaarid.
1. Eesti polgu komitee tegevuse põhjalik ülevaade ja protokollide sisuline analüüs leidub
A. Pajuri sissejuhatavas artiklis.
Lisadesse on paigutatud eripalgelist allikmaterjali, mis täiendavad komitee protokollides sisalduvat teavet ning aitavad paremini mõista tollaste sündmuste tausta.

2.
Ago Pajur. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918-1934

Toimetanud Helina Tamman ja Leino Pahtma
338 lehekülge, kõvad kaaned. 1999
ISBN 9985-858-11-5
ISSN 1406-3409

Filosoofiadoktor Ago Pajuri doktoriväitekirja alusel koostatud raamatus otsitakse vastust küsimustele, mida kujutas enesest Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918-1934, millised olid selle prioriteedid, kuidas need prioriteedid kujunesid ning millistest teguritest langetatud otsused sõltusid.
Riigikaitselisi probleeme käsitletakse sisepoliitilises kontekstis. Esmaseks uurimisobjektiks on riigikaitsepoliitilise mõtte ajalugu, sest just see määrab ühiskonna hoiakud ning riigikaitsega tegelevate ametkondade eesmärgid. Püütakse täpsustada avalikkuse rolli riigikaitsepoliitika kujundamisel, hinnates erinevate poliitiliste jõudude seisukohti ja tegevust ning andes ülevaate riigikaitselistes küsimustes toimunud olulisematest diskussioonidest. Ühtlasi tutvustatakse riigikaitsepoliitilist seadusandlust, jälgitakse olulisemate reformide ettevalmistamise ja läbiviimise käiku ning ümberkorralduste põhjusi ja tulemusi.

1.
Rahvusväeosade loomisest Eestis.
Mälestusi ja kirju aastatest 1917-1918

Mälestuste kogumik on sarja „Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost"avaraamatuks.
Rahvusväeosade loomine on oluline sündmus mitte üksnes meie sõjaajaloos, vaid ka riikluse arengus — raske on ette kujutada, et omariiklus oleks sündinud ilma sõjaväeta. Kogumikus avaldatakse J. Rosenbaumi kirjad ning K. Rotschildi, E.-D. Heimbergi, M. Raua, M. Rumba,
S. Pindingu, A. Tõnissoni, A. Kiikeri, J. Juhtundi, K. Rägo, R. Kändi ja A. Kuulmanni mälestused 1. Eesti polgu loomisest ja tegevusest aastatel 1917–1918, need ei käsitle ainult
1. Eesti polgu ajalugu vaid annavad kokkuvõttes emotsionaalse ülevaate rahvusväeosade loomise taustast ning tollastest sisepoliitilistest sündmustest nii Eestis kui Vene impeeriumis tervikuna.