SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE
Mart Laar Äratajad. Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil ja selle kandjad 496 lehekülge, kõvad kaaned, illustreeritud. 2005 ISBN 9985-858-43-3 Toimetajad Enn Küng, Helina Tamman Keeletoimetaja Helju Vals Resümee tõlge: Olavi Teppan Kaanekujundus: Aage Raud Kujundus ja teostus: Helina Tamman

«Ajad muutuvad ja meie muutume ühes aegadega. Õigem öelda: meie muudame aegu eneste järel. Ajad on meie käes nagu savi. Meie voolime savi ja valmistame savist, mida meie tahame, anname savile kuju, nagu soovime. Savil on ainult sedavõrd tähendust, et ta ka meie voolimise ja kujutamise tööd kergitab ja edendab: et ta paras vedel või sitke on, või kas ta meie vaeva kasvatab ja takistab: et ta tüklik ja pude on. Mitte savi ei valmista kujusid, mitte olud ei tee inimesi, nagu meie ajal arvatakse. Vaid inimesed, selge arusaamisega, kange tahtmisega ja hõõguva hingega tõusevad üles ja paenutavad olusid, et nad nende sihtide kättesaamiseks peavad teenima.»
Nii kirjutas 1913. aastal Villem Reiman Eesti ärkamisaja ühest suurkujust Jaan Adamsonist. Sama võiks öelda ka kõigi teiste oma rahvast uuele elule ja tegevusele äratanud koolmeistrite, talumeeste, vallakirjutajate ja linnaametnike, seppade ja möldrite, majaomanike ja voorimeeste, üliõpilaste ja koolipoiste kohta, kes ärkamisajal rahvuslikku liikumist kandes olid selle tegelikud vedajad. Paraku on neist enamik jäänud laiemale avalikkusele tundmatuks. Rahvuslikust ärkamisajast teatakse paremal juhul selle üksikuid juhte, tagasihoidlikumad töötegijad on pea täielikult varju jäänud. Kuid on selge, et rahvusliku liikumise juhid poleks suutnud oma ülesannet täita, kui toeks poleks olnud suurt hulka tegelasi, kes oma kodukohtades rahvuslikke aateid kandsid ning levitasid.

Nii algab M. Laari raamat äratajatest.