Kogumiku keskmes on 1686. ja 1687. aastal korraldatud piiblikonve-rentsid, mis pidid kaasa aitama Uue Testamendi põhjaeestikeelse tõlke trükis ilmumisele. Ajalooarhiivis Tartus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi fondis säilitatavad kirjad ja konsistooriumi protokollid annavad tunnistust elavast mõtte-vahetusest tollaste vaimulike, piiblitõlkijate vahel. Säilinud arhiivi-materjalid kajastavad arutlusi sisuliste küsimuste üle ning eesti keele kirjaviisi ja grammatikat puudutavaid vaidlusi, kuid ka isiklikke vastuolusid.

Varasemad kogumikku valitud dokumendid pärinevad 1686. aasta algusest. Need annavad ülevaate sama aasta augustis alanud esimesele piiblikonverentsile vahetult eelnenud situatsioonist. Publikatsiooni lõpetavad dokumendid, milles kajastuvad J. Fischeri ja Eestimaa konsistooriumi seisukohad kuninga 1689. aasta resolutsioonide suhtes. Kuigi mõlemad pooled olid — vähemalt sõnades — valmis tõlketööd jätkama, käegakatsutavate tulemusteni ei jõutud.
Dokumentide valikul on piirdutud Ajalooarhiivis asuvate materjalidega. Kasutatud on Eestimaa Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi fondis leiduvaid Eestimaa konsistooriumi protokolle, sissetulnud kirjade ja kontseptide toimikuid. Sama temaatikat puudutavaid allikaid leidub veel nii Rootsi Riigiarhiivis Stockholmis kui Läti Riiklikus Ajalooarhiivis Riias.
Kogumik ei sisalda kõiki 1686.–1690. aastast pärit dokumente, mis selle teemaga haakuvad. Publitseeritud on väljaande koostajate arvates olulisem ja huvipakkuvam osa, mis peaks andma ülevaate piiblitõlkega seonduvast probleemistikust käsitletaval perioodil. Terviklikkuse taotlusel on käesolevas kogumikus avaldatud ka dokumente, mis on varem juba mujal publitseeritud.