ARHIIVIJUHT. I Riigi-, kohtu- ja omavalitsused Koostanud Lea Leppik 534 lehekülge, kõvad kaaned. 2003 ISBN 9985-858-38-7 ARHIIVIJUHT. II Haridus. Teadus. Kirik Koostanud Lea Teedema 422 lehekülge, kõvad kaaned. 2006 ISBN 9985-858-48-4 ARHIIVIJUHT. III Vabad ühendused. Ettevõtted. Kollektsioonid Koostanud Lea Teedema 502 lehekülge, kõvad kaaned. 2010 ISBN 978-9985-858-71-4

Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri aegade arhiivifonde, mis pärinevad omavahel suuresti erinevatest ühiskondlikest struktuuridest, ja alati ei saanud kinni pidada rangest loogikast. Nii on kohtuasutusi kirjeldatud osaliselt seisuslikult eristuvate gruppide kaupa (rüütelkonnad, linnad, talurahvakohtud), osalt aga ajaliselt eristuvate gruppide kaupa (asehalduskorraaegsed kohtud, 1889. a reformi järgsed kohtud). Kogu fondiloendi jaotamine ajaliselt ei oleks end õigustanud, sest paljud Rootsi võimu ajal tegutsemist alustanud asutused jätkasid pärast Eesti ala liitmist Venemaaga, mõned asehalduskorra ajal loodud asutused tegutsesid edasi pärast selle kaotamist jne.

Teatmiku esimesse ossa on võetud kolm esimest fondigruppi — riigi-, omavalitsus- ja kohtuasutused.

Teatmiku teine osa annab ülevaate õppeasutuste järelevalveorganite, üld- ja kutsehariduskoolide, kõrgkoolide, hariduslike sihtasutuste ja haridusseltside, EELK ja EAÕK juhtorganite ja koguduste, usuühingute, üliõpilasorganisatsioonide, teadusasutuste, akadeemiliste ühenduste ja seltside ning nendega seotud kirjastuste ja toimetuste fondidest ajalooarhiivis.

Arhiivijuhi kolmanda köite põhiosa moodustavad vabade ühenduste (seltsid, ühisused, parteid jne), kollektsioonide ja ettevõtete fondide kirjeldused. Lisaks neile käsitleb omaette peatükk arhiivijuhi I–II osast välja jäänud ja aastatel 2005–2008 (pärast arhiivijuhi II osa ilmumist) arhiivi lisandunud fonde. Eraldi köidet jäävad ootama isiku- ja mõisafondid ning pärast Viljandi ja Pärnu maa-arhiivi likvideerimist 2008. aastal ajalooarhiivile üle antud fondid.