Eessõna
Andmebaas "17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi fondides" hõlmab valdavat osa Ajalooarhiivi paljudes erinevates fondides säilitatavaist trükistest nimetatud ajaperioodist. Välja on jäetud vaid arhivaalides leiduvad tempelmaksu laekumist puudutavad kirjad, võlakirjad, tõendid ja kviitungid. Enamiku andmebaasis sisalduvast 1109-st trükisest moodustavad provintsiaalvõimude korraldused, mida Eestimaal nimetati reeglina plakatiteks ning Liivimaal patentideks, nende terminite kasutamisel ei ole oldud järjekindel.
Näiteks Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie nimetab korralduses 4. detsembrist 1700 oma varasemat korraldust 12. novembrist ühtaegu nii plakatiks kui patendiks, kindralfeldmarssal Robert Douglas nimetab oma Liivimaa kubermangu puudutavat korraldust 13. augustist 1659 plakatiks. Tingituna arhiivimaterjalide ebaühtlasest säilimisest on Eestimaa kubermangu kohta palju rohkem dokumente.
Kui Vene võimu kehtestamise järel 18. sajandil trükitud kubermanguvõimude korralduste ja teadaannete kasutamist hõlbustavad mitmed käsiraamatud ja registrid, siis Rootsi võimuperioodi kohta on taolisi väljaandeid märksa napimalt (Livländische Gouvernements-Regierungs-Patente, gesammelt und geordnet von C. F. W. Goldmann, 1696-1710; Lieffländische Landes-Ordnungen nebst dazu gehörigen Placaten und Stadgen. Riga 1707). See andmebaas aitab seda lünka täita.
Andmebaas on valminud Ajalooarhiivi publitseerimisosakonnas Rahvusarhiivi teadusnõukogus heakskiidetud teadusprojekti "17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi fondides" raames.
Trükised mikrofilmiti Ajalooarhiivi tagatisfonditalituses, digitaalne kujutis loeti filmilt arvutisse Riigiarhiivi konserveerimistalituses. Andmebaasi ettevalmistamisel digitaalseks publikatsiooniks osales ja digitaalse publikatsiooni tehnilist teostust juhtis Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakond.
Andmebaasi koostaja Kersti Lust tänab nõuannete ja abi eest Enn Küngi, Aleksander Loiti, Helmut Piirimäed, Kai Tafenaud, Helina Tammanit, Ülle Tarkiainenit, Enn Tarvelit, Arvo Teringut jt.
Trükiseid saab otsida kõigi otsinguvormis esinevate andmeväljade järgi. Otsisõnades (-arvudes) on vaja kasutada nii sõnade (arvude) ees kui järel tärni. Otsing on tõstutundlik.
Juhul, kui trükisel puudub pealkiri, on see leitav väljalt Pealkiri väljaandja nime järgi (nt [Erik Soopi korraldus]).
Personaaltrükiseid ja raamatud saab autorite järgi otsida sisestades otsitava isikunime lahtrisse Sisu.
Trükiste väljaandjate ja trükkalite nimed on andmebaasis esitatud tänapäevases vormis. Väljalt Trükkal saab dokumente otsida ka trükistes leiduvate nimekujude järgi, sel juhul tuleb sisestada üksnes otsitava isiku perekonnanimi. Samalt väljalt saab otsida trükiseid ka linna nime järgi, kus trükikoda asus.
Enamkasutatud kohanimed on andmebaasis esitatud tänapäeval eesti keeles kasutatavate nimevormide järgi (Burtneck>Burtnieki, Dorpat>Tartu, Lais>Laiuse, Leall>Lihula, Mitau>Miitavi, Pardas > Partsi, Pernau>Pärnu, Reval>Tallinn, Riga>Riia, Soinitz>Sooniste, Udenküll>Uugla, Wesenberg>Rakvere). Ülejäänud kohanimesid võib otsingus lahtrisse Väljaandmiskoht sisestada ka trükistes leiduvate nimevormide järgi. Mõnedele kohanimedele pole kaasaegset kasutusvormi leitud.
Teemad. Iga klassifikatsioon üritab andmebaasi kasutajat aidata, samas võib mingis osas olla eksitav. Siinkohal väikesed selgitused:
Väljalt Aeg saab dokumenti otsida väljaandmisaja järgi. Kuupäeva sisestamisel tuleb nii kuupäev kui kuu sisestada kahekohalisena (nt 01.02.1705).
Viites tähistavad kolm esimest sidekriipsuga eraldatud arvu vastavalt arhiivifondi, nimistut ja säilikut.