Ajalooarhiivi vanim kirjalik dokument
24. juulil 1240 kordab ja kinnitab vastselt kroonitud Taani kuningas
Erik oma isa Valdemar II Võitja poolt Eestimaa vasallidele 14.
juulil 1240 väljastatud ürikut, millega vasallidele tuletati
meelde, et kuningas on neid kohustanud maksma Tallinna piiskopile kümnisekümnist
(decima decimarum).
|
Erik, jumala armust taanlaste ja slaavlaste kuningas, kõigile
Eesti-, Viru- ja Järvamaa elanikele tervist ja armu. Käsime
kõiki rüütleid, linnusemehi, vasalle ja läänimehi,
omagu nad siis meie maad, mida nimetatakse vabaks, või ükskõik
millist teist maad lääniõigusega ehk ükskõik
millise muu nimetuse all, et nad ei jätaks neilt Tallinna piiskopile
kümnisekümnist maksmata, sest kuigi me tunnistame, et
maa ehk adramaad on lääniõigusega
kellegi omaks saanud, siiski võtame ja oleme alati võtnud
kümnenda osa kümnisest piiskopile maksmiseks, rangemalt
käskides, et keegi ei söandaks eelnimetatud maksu justkui
meie nimel ja tahtel maksmata jätta. Vaid ilma eranditeta maksku
seda nii nagu eespool öeldud [igaüks], olgu ta siis meie
ametnik või mõni teine, millise nimega teda ka ei
nimetataks, kes harib maad või saab oma alamatelt kümnist.
Kui aga alamad peaksid kümnise oma isandatelt lunastama, peab
piiskop saama kümnenda osa ka sellest, mida kümnise asemel
antakse ja nii nagu eestlased oma isandatele oma saagi toovad, nii
ärgu jätku ka meie foogtid ja teised isandad nimetatud
isandale piiskopile toomata seda osa, mis kümnisest talle kuulub.
Antud Wortingborgis, 1240. Issanda aastal, 9. päeval
enne augusti kalende.
Tõlge: Kai Tafenau
|
|
Vaata dokumenti lähemalt...
Refereeritud dokumenti säilitatakse Ajalooarhiivis viitenumbri 854-2-1
all. Ürikut on korduvalt publitseeritud, Eesti ajaloolastele ja uurijatele
kõige kättesaadavamalt vahest Fr. G. von Bunge koostatud "Liv-,
Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten" I osas
(Tallinn 1853, dokument nr CLXV ja regest nr 185/186). Samuti on ürikut
ajalookirjanduses kasutatud ja talle viidatud, näiteks H. Ligi monograafias
"Talupoegade koormised Eestis 13. sajandist 19. sajandi alguseni"
(Tallinn 1968, lk 108 jj), aga teistegi agraarajaloolaste töödes.
Enn Küng
publitseerimisosakonna juhataja
|