Eestlaste perekonnanimed

Onomastika ehk teadus nimedest seletab nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. See teadusharu omab tihedaid kontakte ka ajaloo ning genealoogiaga. Eesti onomastika bibliograafia võib iga huviline leida internetist (http://www.eki.ee/nimeselts/bib/).

Käesoleva andmebaasi esimene versioon valmis 1995. aastal Aadu Musta kui autori (fotol) ja Mihkel Kraavi kui programmeerija koostöös. Kaardifirma Regio aitas leida hea lahenduse andmete kontuurkaardile kandmise osas.

Rõhuva enamuse andmestiku kogumise ja ka sisestamise tööst tegi allakirjutanu. Nimede eestistamise andmebaasi andmete sisestamisel olid lahkelt abiks minu tollased kolleegid arhiivinduse õppetoolist, Lea Leppik ja Katrin Martsik. Kahjuks on selle versiooni tarkvara hävinud ja nüüd ehitame koos Rahvusarhiiviga uut versiooni.

Andmebaas on minu raamatu „Eestlaste perekonnaloo allikad“ omalaadseks elektrooniliseks lisaks. Raamatu lehekülgedelt 39-100 leiate ülevaate eestlaste perekonnanimede panemise, muutumise, muutmise, korrastamise ja eestistamise loost. Seal leidub ka teemakohaste allikate ülevaade, aga samuti käesoleva andmebaasi põhjal koostatud kirjeldusi ja analüüse.


Esialgu avame uurijatele kaks andmebaasi osa:

– esimesest leiate aastatel 1822-35 pandud perekonnanimede algkodud, lisatud on mõned võimalikud ajas toimunud kirjapildi muutused ehk „normaliseerimise“ juhud;

– teine kajastab nimede muutmist 20. sajandi 1920.-30. aastatel valdavalt  eestistamise kampaania käigus. Siis loobuti massiliselt saksa- ja ka venepärastest nimedest, aga ka halvakõlalistest või liialt „külahõngulistest“, näiteks loomadelt laenatud nimedest ning võidukäiku alustas liitsõnaline loodusromantiline perekonnanimi.

Töö jätkub. Näiteks on plaanis uuesti programmeerida vanas baasis olemas olnud nimepaneku areaali kuvamine kihelkondade kaardil. NB! Kuna andmebaasi aadress muutub peale testperioodi läbimist, siis muutuvad kasutamatuks ka kõik lingid/viited, mis on tehtud teistest süsteemidest.

Andmebaasi käeoleva versiooni programmeerimine toimus Rahvusarhiivis. Andmeid redigeerisid ja hoolitsesid arhiivi teabesüsteemiga ühilduvuse eest Kadri Tooming ja Sven Lepa ajalooarhiivist.

Professor Aadu Must