Korduma kippuvad küsimusedÜldosa Ajalooarhiivis hoitakse ainult seda, mis on sinna kunagi üle antud, see tähendab, et arhiivis ei ole sugugi mitte kõiki kunagi olemas olnud dokumente. Seega saab arhivaar inimest aidata vaid siis, kui vajalikud dokumendid on arhiivi jõudnud.
|
| Kus asub ajalooarhiiv, kuidas sinna tulla ja mis ajal on arhiiv avatud? |
| Ajalooarhiiv asub Tartus Toomemäel aadressil J. Liivi 4. Lihtsaim viis kesklinnast arhiivi jõuda on tõusta raekoja tagant Lossi tänava kaudu Toomemäele, tulla läbi Inglisilla ja Kuradisilla alt ning ületada Baeri tänav. Nii oletegi jõudnud Liivi tänavale, kus esimene suur hoone vasakut kätt on TÜ matemaatika-informaatikateaduskond ja teine, punastest tellistest neljakorruseline hoone ongi ajalooarhiiv. Tallinna poolt linna sisse sõites tuleb Kreutzwaldi tänavalt katoliku kiriku juurest pöörata paremale Veski tänavale, ületada 400 m pärast Näituse tänav, sõita edasi umbes 200 m ja pöörata vasakule Liivi tänavale. Kliendilaud ja kontorid on avatud tööpäeviti 9.00 — 17.00 (reedeti 9.00 — 16.00), uurimissaal esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti 9.00 — 16.00, teisipäeviti ja neljapäeviti 12.00 — 19.00. |
| Kas uurimissaali pääsme ja külastamise eest peab midagi maksma? |
| Ei pea. Ajalooarhiivi külastamine ja uurimissaali pääse on tasuta. |
| Kas uurija võib tutvuda kõikide ajalooarhiivi materjalidega? |
| Jah, välja arvatud üksikud juurdepääsupiiranguga
arhivaalid (arhiiviseaduse § 42). Samuti ei väljastata uurimissaali Saaga kaudu nähtavaid arhivaale. |
| Millistest aastatest pärinevad ajalooarhiivi materjalid? |
| Ajalooarhiiv hoiab üldjuhul dokumente, mis on tekkinud 13. sajandi keskpaigast kuni aastani 1917. Eesti Vabariigi (1918—1940) aegsetest dokumentidest on ajalooarhiivis kinnistusametite fondid (talude kinnistustoimikud, maade plaanid jms) ning mõne teise asutuse (nt Tartu ülikool, osaliselt AÕK kirikud, kindlustusseltsid ja -kassad, ettevõtted, huvialaühingud) ja isikute fondid. |
| Miks arhiivimaterjale ei saa koju laenutada? |
| Arhiiviseaduse § 41 keelab arhivaalide laenutamise väljapoole
avalikku arhiivi. Iga dokument on unikaalne, kordumatu ja üldjuhul käsikirjaline. Iga dokumenti ongi originaalina ainult üks eksemplar, seetõttu on nende võimalikult pikaajalise säilimise tagamiseks kehtestatud küllalt karmid nõuded. |
| Mis keeles on ajalooarhiivis säilitatavad dokumendid? |
| Eesti ala on oma kirjaliku ajaloo jooksul kuulunud valdavalt saksa
kultuuriruumi, nii on põhiosa meie arhivaalidest saksa keeles.
18. ja 19. sajandist pärinevatest arhivaalidest on paljud ka
venekeelsed. Olenevalt arhiivifondist ja dokumendi pärinemise
ajast on rohkesti rootsi-, eesti-, ladina-, aga ka prantsuse- ja poolakeelseid
arhivaale. Kindlasti tuleb arvestada, et enamasti on arhivaalid käsikirjalised
ja gooti kirjas. Gooti kirja lugemise oskust saab harjutada uurimissaalis
õppevahendi «Valik käsikirjalisi tekste 14.—19.
sajandist» (koostanud I. Kuuben, A. Must, L. Pahtma, P. Pirsko. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, TÜ arhiivinduse õppetool, 1996) abil, abiks on ka arhiivikooli paleograafia õppekeskkond. |
| Kas tõlketeenust ka pakutakse? |
| Tõlketeenust ajalooarhiivis ei pakuta. Uurimissaali avariiulitel on kasutamiseks mitmesugused sõnaraamatud, entsüklopeediad, teatmeteosed ja muud abimaterjalid. |
| Mis asi on säilik? |
| Säilik ehk säilitusühik on kas üksikarhivaal või arhivaalide kogum, mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Säilik võib olla nii paarist lehest koosnev toimik, kiri või nimekiri kui ka mitmesajaleheline köide, protokolli- või arveraamat, nii paarimeetripikkune kaardirull kui ka mõnesentimeetrine joonis, nii foto, pitsat või maakaart kui ka paarikilone fotoalbum või registriraamat. |
| Kas ajalooarhiivis on ka selliseid säilikuid, mida veel keegi uurinud ei ole? |
| Kindlasti. Ajalooarhiivis on ligikaudu 20 000 riiulimeetrit ehk
2 miljonit säilikut, seni on neist kasutamist leidnud umbes 5%.
Samas on palju väga intensiivset kasutamist leidvaid säilikuid,
eelkõige genealoogia ja külaajaloo uurimise allikad. Seda,
kas mõni uurija on varem mingit säilikut kasutanud, näeb
säiliku ees olevalt kasutuslehelt. Uurimis- ja avastamisrõõmu peaks jätkuma kõigile veel pikkadeks aastateks. |
| Miks on arhiivis koopiate hinnad nii kõrged? Ma tean ühte palju soodsamat paljunduskohta, miks ma ei võiks säilikuga seal ära käia? |
| Seda keelab arhiiviseadus (§ 41). Siin on põhjus eelkõige arhivaalide kaitses. Igakordsel kopeerimisel kahjustab arhivaali valgus, soojus, murdmine jms, see tekitab muutusi paberi ja tindi koostises. Seetõttu peab arhivaali kopeerimine toimuma äärmiselt teadlikult ja oskuslikult. Iga koopiatellimuse puhul tehakse esmalt kindlaks, kas arhivaali seisund võimaldab kopeerimist või ei. Vastavatest nõuetest saab lähemalt lugeda uurimissaali eeskirjast. Vaata koopiatellimuste hinnakirja. |
| Kas on võimalik ajalooarhiivis olevaid arhivaale ajutiselt laenutada (deponeerida) mujale arhiividesse, et saaks neid kohapeal uurida? |
|
On küll võimalik. Selleks tuleb esitada avaldus ajalooarhiivi teenindustalituse juhatajale ning avalduses ära märkida, missugusest fondist milliseid säilikuid ja mis eesmärgil (genealoogia, teadustöö vms) Te deponeerida soovite. Samuti tuleb avaldusele kindlasti kirja panna oma kontaktandmed. Arhivaale saab laenutada Tallinnasse riigiarhiivi. |
| Kas ajalooarhiivis on digitaalsete koopiate tegemise võimalus? |
| Jah. Skannida saab maksimaalselt A0 formaadist. Suurematest arhivaalidest on võimalik tellida digifotosid. Vaata koopiatellimuste hinnakirja. Vaata ka abi digikoopia tellijale. |
| Kas ajalooarhiivis asuvad valmis sugupuud perekondade kaupa? |
| Ei, sugupuu tuleb igal huvilisel ise koostada. |
| Kas Eestis on asutusi/inimesi, kes osutavad sugupuu koostamise teenust? |
| On küll. Eesti Genealoogia Seltsi andmetel pakub sellist teenust
Eesti Isikuloo Keskus (Tiigi 10–51, 51003 Tartu, e-post: info@isik.ee, http://www.isik.ee). |
| Kui kaua kulub suguvõsa uurimiseks aega? |
| Selleks kulub nädalaid, kuid, ja ajalugu süvitsi uurides, ka aastaid. |
| Olen kooliõpilane ja mul
on ülesanne välja selgitada oma perekonnanime päritolu.
Mida pean selleks tegema? |
| Perekonnanime päritolu väljaselgitamine eeldab mahukamat uurimistööd erinevate allikatega. |
| Kas on võimalik uurida oma päritolu Interneti kaudu? |
| Ajalooarhiivi andmekogust Saaga (http://www.eha.ee/saaga) leiab huviline suure hulga digiteeritud kirikuraamatuid ja teisi perekonnaloo allikaid. Kogu täieneb pidevalt! |
| Kuidas saada arhiiviteatist kunagise kinnisvara kohta? |
| Soovijal tuleb täita avalduse plank virtuaalses uurimissaalis VAU või kirjutada vabas vormis avaldus ning esitada või saata see posti või e-posti teel arhiivi. Avaldus peab sisaldama nii taotleja andmeid kui ka võimalikult täpset teavet huvipakkuva objekti kohta (kinnistu asukoht, omanik, number). |
| Kas on võimalik leida omandit ainult omaniku nime järgi? |
| See ei ole võimalik, sest kinnistusametid tegutsesid geograafilisel põhimõttel. Tuleb esitada ka lisaandmeid (omandi/kinnistu kunagine asukoht (maakond, mõis, vald, küla), oletatav talu nimi). Nappide andmete põhjal otsimine on arhivaarile ülimalt aeganõudev ja töömahukas, seetõttu palume enne arhiivi pöördumist käia kohalikus omavalitsuses ja/või vestelda kohalike inimestega. |
| Kas on võimalik saada talu kaarti? |
| Paljudel juhtudel on see võimalik. Arhiiv ei väljasta
muidugi mitte kaarti, vaid selle koopia. Vanade, nn tsaariaegsete
talude krundiplaanid asuvad kas kinnistutoimikutes või eraldi
(nt kaardikogu, maakrediidiselts jt fondid). Asundustaludele ehk Eesti Vabariigi 1919. a maaseadusega loodud üksustele krundiplaane reeglina ei valmistatud, eranditeks on vaid Viljandi ja Tallinna kinnistusametite fondid. Samuti võib neid mõnel juhul leida riigiarhiivist. Seal asuvad ka valdade skemaatiliste ruutplaanide (1:10 000) originaalid, ajalooarhiivist on võimalik saada ruutplaanide koopiaid. |
| Kui pärand on jagatud mõttelisteks osadeks, siis missugune osa kellelegi kuulub? |
| Mõtteline osa ongi seepärast mõtteline, et ei ole reaalosana kindlaks määratud. Küll on võimalik välja arvestada mõttelise osa väärtus kinnisvara tervikväärtusest. |
| Kas ja millal minu vanaisa vara võõrandati? |
| Kogu maa nii linnas kui maal kuulutati 27. juulil 1940 riigi omanduseks. Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud ettevõtete ja kinnisvarade nimekirjad on avaldatud Eesti NSV Teatajas (1940–1941). Kolhoosidesse üle antud varade akte saab küsida maa-arhiividest. |
| Kus asuvad talumajapidamisse kuulunud ehitiste projektid? |
| Talude ehitamisel ei nõutud projekti olemasolu. Mõned üksikud projektikavandid 1930. aastatest siiski maakrediidiseltside fondides leiduvad. Eesti Maapangast laenu saanud talude projekte võib leida riigiarhiivis Maapanga fondist. |
| Kas arhiivist on võimalik leida hoonete (elamud, koolid, ettevõtted, haiglad, mõisahooned) projekte, jooniseid, fotosid, kirjeldusi? |
| Hoonete projekte on nende asutuste materjalide hulgas, mis tegelesid projektdokumentatsiooni kinnitamisega. Linnahoonete projekte võib leida magistraatide ja linnavalitsuste fondides, erinevate ühiskondlike hoonete projekte aga kubermanguvalitsuse ehituskomisjoni materjalide seas. Sageli eeldab sellise materjali leidmine päevadepikkust uurimistööd. |
| Krunt kuulus vanaisale, kellele kuulusid hooned selle peal? |
| 1865. aastal kehtestatud Balti Eraseaduse järgi olid kinnisvaral asuvad hooned kinnisvara päraldis ja kuulusid kinnisvara koosseisu. Hoonete lahusus kinnisvarast pidi alati olema eraldi fikseeritud. Eesti linnades esines ka jaotatud omandit, nt obroki- ehk kruntrendiõigust, millega kinnisvaral oli esiteks ülemomanik, dominus directus, ja teiseks dominus utilis, kes omas pärilikku kruntrendi õigust maale ja omandiõigust krundil asuvatele hoonetele. |
| Mul on kohtuvaidlus pärandiasjus,
sugulane tahab minult osa maad ära võtta, mida ma pean tegema? |
| See on oluline ja raske küsimus iga inimese jaoks, kuid selle lahendamine pole arhiivi pädevuses. Vaidlusküsimustega tegelevad juristid. Arhiiv saab koostada ja väljastada üksnes teatise kinnisvara omaniku, testamendi, võlakirja või muu arhiivis säilitatava dokumendi kohta. |
| Meie perekonna hoiuarved, aktsiad, kuld ja väärisesemed jäid EV pankadesse 1918—1940, kuidas saaks neid tagasi? |
| Vastavad küsimused on reguleeritud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusega. Arhiiv saab väljastada vaid arhiiviteatise, juhul kui inimene teab, kus tal midagi asus ning kui vastav arhiivimaterjal on säilinud. |
| Kasvasin üles lastekodus, kust leida andmeid oma vanemate või vanavanemate kohta? |
| Need andmed asuvad selle kohtu arhiivis, mille otsusega isik lastekodusse suunati. Infot tasub küsida ka kohalike haridusosakondade arhiividest ja vajadusel jätkata uurimist avalikes arhiivides. |
| Mu vanemad ristiti nõukogude ajal. Kust leida andmeid? |
| Andmed asuvad kohaliku koguduse arhiivis. |
| Kas on võimalik tutvuda 20 aastat tagasi surnud inimese haiguslooga? |
| Ei, inimese haiguslugu kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ja vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ning arhiiviseadusele on selliste isikuandmete avalikustamine lubatud alles pärast 30 aasta möödumist isiku surmast. Varasem juurdepääs delikaatsetele isikuandmetele on võimalik kas kohtu nõudmisel või vastava uurimisorgani või asjaomase isiku sugulastel ning teistel isikutel ja asutustel isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud alustel ja korras. |
| Töötasin Eesti Vabariigi (1918–1940) ajal talus, kuidas saan tõendi tööstaazi kohta? |
| Talu endisel omanikul piisab tööstaaži tõestamiseks omandiõiguse tõendist. Kui seda varem arhiivist saadud ei ole, tuleb esitada avaldus omandiõigusliku teatise samiseks. Kui ajalooarhiivis Teid huvitavad dokumendid puuduvad, soovitame pöörduda riigiarhiivi, kus säilitatakse 1939. aastal koostatud talundilehti. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda ka siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda (Pikk 61, 15065, Tallinn). |
| Kust leida nõukogudeaegset tööstaaži tõestavaid dokumente? |
| Kodanike töötamist tõestavad personalidokumendid võivad asuda asutuse asukohajärgses maa-arhiivis, ajalooarhiivis või riigiarhiivis, paljudel juhtudel aga ka endise ettevõtte õigusjärglaste või kohalike omavalitsuste valduses. Ajalooarhiiv kogub ja annab teavet Lõuna-Eestis asunud asutuste/ettevõtete personalidokumentide kohta. Andmete või arhiiviteatiste saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus. |
| Olen Venemaal elav eestlane / eestlase järeltulija. Kui minu esivanem on elanud Eestis, kas saan lihtsustatud korras Eestis käia? |
| Selleks tuleb Teil pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole (Endla 13, 15179, Tallinn). |
| Kas ajalooarhiivis asuvad lapsendamisdokumendid aastatest 1918—1940 või enne seda? |
| Lapsendamisdokumendid, mis on tekkinud enne 1918. aastat, asuvad ajalooarhiivis valla- ja kihelkonnakohtute jaoskonnakohtunike fondides. Aastatest 1918—1940 pärinevaid dokumente tuleb küsida kas riigiarhiivist või ka Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna arhiivist (Pikk 61, 15065, Tallinn). Harjumaa vallakohtute, vallavalitsuste jm dokumendid aastatest 1918—1940 asuvad Tallinna Linnaarhiivis (Tolli 6, 10133, Tallinn; telefon 645 7401; e-post: linnaarhiiv@tallinnlv.ee). |
| Mu vanaisa sõdis erinevate vägede koosseisus, ta represseeriti ja viibis seejärel mitmes vanglas. Kuidas saada täpsemat informatsiooni? |
| Andmete täpsustamiseks saate avalduse esitada mistahes rahvusarhiivi kuuluvas arhiivis, lihtsaim võimalus avalduse esitamiseks on virtuaalne uurimissaal VAU. |
| Soovin saada Eesti Vabariigi kodakondsust.
Mu vanemad/vanavanemad elasid Eestis 1918—1940. |
| Eesti Vabariigi kodakondsuse saanud isikute kodakondsuse toimikud
asuvad riigiarhiivis.
Nn perekirjad 1926—1940 asuvad kohalikes perekonnaseisuametite arhiivides, osaliselt ka siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas. |
| Soovin saada Eesti Vabariigi kodakondsust. Mu vanemad asusid Eestisse elama pärast 1940. aastat. |
| Vajalike dokumentide saamiseks palume pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. |