Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

2009. aasta parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks hinnati Inna Põltsam-Jürjo «Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel».

Aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid Ajalooarhiiv ja Ajaloo Instituut. 2005. aastaks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi: algatajaile lisaks Riigiarhiiv, Tartu Ülikooli ajaloo osakond, Tallinna Linnaarhiiv, Akadeemiline Ajalooselts, Pärnu Muuseum ja Eesti Ajaloomuuseum.
Koostööleping Eesti ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmiseks (pdf)

Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooraamatuid. Aastapreemia määratakse ühele kandideerinud teosele. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse terviklikkus, teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Aastapreemia määratakse sõltumatu ekspertkomisjoni poolt.
Ekspertkomisjoni kuuluvad 2-3 ajaloodoktorit, eelmise aastapreemia laureaat ja korraldaja esindaja. Komisjoni töös ei saa osaleda inimene, kelle kirjutatud või otsesel osalusel koostatud raamat on esitatud kandideerima preemiale.
Eesti ajalookirjanduse aastapreemia statuut (pdf)

Sisukamaks ja kaunimaks ajalooraamatuks on tunnistatud:

1995	Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini Toimetanud Ea Jansen, Jaanus Arukaevu
1996	Tõnu Tannberg Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806–1856)
1997	Toomas Karjahärm, Väino Sirk Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917
1998	Eesti Rahvakultuur Koostanud ja toimetanud Ants Viires, Elle Vunder
1999	Margus Laidre Üks hä tru ja öige sullane. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654–1700
2000	Veiko Berendsen, Margus Maiste Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897
2001	Enn Küng Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel
2002	Keskus — tagamaa — ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Koostanud ja toimetanud Valter Lang
2003	Jaak Valge Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924
2004	Indrek Jürjo Liivimaa valgustaja August Hupel 1737–1819
2005	Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg
2006	Rein Helme Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly
2007	Ea Jansen Eestlane muutuvas ajas
2008	Arvo Tering Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798
2009	Inna Põltsam-Jürjo Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel

1995 • 1996 • 1997 • 1998 • 1999 • 2000 • 2001 • 2002 • 2003 • 2004
2005 • 2006 • 2007 • 2008 • 2009