Kinnistute register [prindi kõik]   [prindi koos viimase tehinguga]

Kinnistu210  Tolli RingkondTallinn-Haapsalu KA: Mõisad
Krundi nr -- Vanad numbrid --
ViideEAA.2840.1.9400; EAA.854.2.2323; EAA.2069.1.580; EAA.863.1.631; EAA.858.1.1486, 1495; EAA.2840.1.9457; EAA.2486.1.1322 Märkused --


Asukoht Tänav Majad Märkused TLA EAA
Tolli mõis (Kullamaa khk) -- -- --  --  --

Tehingud
TehingmaaseadusSisu
Kinnistamise kuupäev06.02.1926TLAEAA --
Tehingu kuupäev25.10.1919  --  +
OmandasTLAEAA
  Eesti Vabariik  --  --

TehingTallinna ringkonnakohtu määrusSisu
Kinnistamise kuupäev02.03.1901TLAEAATõeline salanõunik Karl Friedrich Heinrich, Arend Friedrichi p von Stackelbergi (+08.11.1899) testamendi alusel omandas Tolli mõisa eluaegse valduse õiguse tema kasutütar (isa venna Karl Georgi tütre Emilie Juliane Karoline von Poppeni tütar, kes on ka samal ajal ta naise õetütar) Marie, Wilhelmi tütar Sivers (sündinud von Poppen)
Tehingu kuupäev20.11.1900  --  +
OmandasTLAEAA
Marie Julie Natalie von  Sivers  --  +

Tehingpäranduse jagamise lepingSisu
Kinnistamise kuupäev03.11.1849TLAEAAArend Friedrich, Otto Christian Engelbrechti p von Stackelbergi (+25.01.1846) pärijad on tema lapsed. Friedrich von Stackelberg saab Tolli mõisa
Tehingu kuupäev24.03.1849  --  +
OmandasTLAEAA
Karl Friedrich Heinrich von   Stackelberg  --  +

Tehingpäranduse jagamise lepingSisu
Kinnistamise kuupäev04.07.1817TLAEAAGottschalck Wilhelm von Stackelberg (+15.04.1815) sureb vallalisena. Mõis läheb emale Anna Gertruta von Stackelbergile tagasi. Nüüd loobub ta oma laste kasuks. Omandb Friedrich, Otto Christian Engelbrechti p Stackelberg. Mõisa hindamisväärtus oli 33 333 hõberubla.
Tehingu kuupäev04.07.1817  --  +
OmandasTLAEAA
Arendt Friedrich von  Stackelberg  --  +

Tehingpäranduse jagamise lepingSisu
Kinnistamise kuupäev09.12.1802TLAEAAOtto Christian Engelbrecht von Stackelbergi (+1792) pärijad on tema lesk Anna Gerdruta, Gottschalk Heinrichi t von Stackelberg (sünd von Dücker) ja pojad. Lepingus on täpne kuupäev märkimata. On märgitud, et tehing toimub veebruaris.Mõisa hindamisväärtus oli 36 000 hõberubla. Pärib Tolli mõisa Gottschalök von Stackelberg
Tehingu kuupäev01.02.1802  --  +
OmandasTLAEAA
Gottschalck Wilhelm von   Stackelberg  --  +

TehingvahetuslepingSisu
Kinnistamise kuupäev14.03.1778TLAEAAJoachim Friedrich, Johann Andrease p von Rosen vahetas Tolli mõisa Otto, Karl Wilhelmi p Stackebergiga Pudivere mõisa vastu Simuna kihelkonnas saades veel 36 000 rubala
Tehingu kuupäev14.03.1778  --  +
OmandasTLAEAA
Otto Christian Engelbrecht von  Stackelberg  --  +

TehingmüügilepingSisu
Kinnistamise kuupäev07.03.1778TLAEAAHermann Johann Benckendorff müüb Joachim Friedrich, Johann Andrease p von Rosenile
Tehingu kuupäev --  --  +
OmandasTLAEAA
Joachim Friedrich von   Rosen  --  +

Tehingost/müükSisu
Kinnistamise kuupäev12.03.1775TLAEAAMagnus Christopher, Karl Gustavi p Lilienfeld müüb mõisa kapten Hermann Johann, Johann Michaeli p von Benckendorffile. Hind 34500 rubla
Tehingu kuupäev12.03.1775  --  +
OmandasTLAEAA
Hermann Johann von   Benckendorff  --  +

Tehingpäranduse jagamise lepingSisu
Kinnistamise kuupäev25.01.1745TLAEAAKarl Gustav, Karl Friedrichi p von Lilienfeldi (+1738) pärija on tema lesk Sophia Gertrude Rosenkron ja lapsed. Omavahelisel kokkuleppel omandas Tolli mõisa poeg Magnus Christopher Lilienfeld.
Tehingu kuupäev25.01.1745  --  +
OmandasTLAEAA
Magnus Christopher   Lilienfeld  --  +

TehingvahetuslepingSisu
Kinnistamise kuupäev22.01.1733TLAEAALeitnant Carl Friedrich, Berend Johanni p Huene vahetab Karl Gustav, Karl Friedrichi p von Lilienfeldiga Tolli mõisa Adila mõisa vastu Hageri kihelkonnas.
Tehingu kuupäev22.01.1733  --  --
OmandasTLAEAA
Carl Gustav   Lilienfeld  --  --

TehingloovutusaktSisu
Kinnistamise kuupäev05.02.1731TLAEAACarl Johann von Huenel ja tema naisel Anna Nierothil lapsi pole ja ta loovutab mõisa juba eluajal oma vennapojale leitnant Carl Friedrich, Berend Johanni p Huenele
Tehingu kuupäev05.02.1731  --  +
OmandasTLAEAA
Carl Friedrich    Huene  --  +

Tehingost/müükSisu
Kinnistamise kuupäev23.01.1721TLAEAAPeer Anton, Tage Knutseni p Güldenstubbe pandib 08.01.1719 mõisa major Carl Johann, Heinrichi p Huenele, kes ostab mõisa päriseks 1721. a
Tehingu kuupäev23.01.1721  --  +
OmandasTLAEAA
Carl Johann   Huene  --  +

TehingkaasavaraSisu
Kinnistamise kuupäev06.03.1718TLAEAAHermann Lagerstierna (+1707) lesk Martha Beata von Stackelberg müüs väimehele Peer Anton, Tage Knutseni p Güldenstubbele. 03.07.1699 immiteeriti kapten Güldenstubele "ganze Hoflage", vesiveski ja 1 adramaad Ubbina külast nimega Kuitzikas 1 236 riigitaalri eest. Veel ollakse talle võlgu 250 riigitaalrit, kokku 1 486 riiiigitaalrit. Selle eest loovutataksegi.
Tehingu kuupäev06.03.1718  --  +
OmandasTLAEAA
Peter Anton   Güldenstubbele  --  +

Tehingost/müükSisu
Kinnistamise kuupäev19.09.1706TLAEAACarl Gustav, Christiani p von Toll müüb mõisa ema ja kaaspärijate nõusolekul kälimehele assessor Hermann, Johan Hermann Wineckeri p von Lagerstiernale 5000 riigitaalri eest. Ostusummaga tehti tasaarveldus von Tolli võlgadega Lagerstjerna, sugulaste, Kuressaare kirikuga jt-ga. Järelejäänud 568 riigitaalrit sai Toll endale.
Tehingu kuupäev19.09.1706  --  +
OmandasTLAEAA
Hermann von    Lagerstierna  --  +

Tehingpäranduse jagamise lepingSisu
Kinnistamise kuupäev08.06.1680TLAEAA09.02.1688 mõis on reduktsioonist vabastatud /Brieflade nr 922. Christiani von Tolli (+1675) pärandi jagamise lepinguga omandas mõisa väärtusega 5500 riigitaalrit tema poeg Carl Gustav von Toll tingimusel, et tasub isa tehtud võlad ja maksab kaaspärijatele välja nende osad.
Tehingu kuupäev08.06.1680  --  +
OmandasTLAEAA
Carl Gustav von   Toll  --  +

Tehingpäranduse jagamise lepingSisu
Kinnistamise kuupäev14.06.1660TLAEAA1626, 1649. a oli omanikuks Jürgen, Reinholdi (?) poeg Lieven (+1659). Pärandi jagamise lepinguga omandas nn vana mõisa Jürgen Lieveni tütre Anna Sophia mees Saaremaa maanõunik, viitsekuberner oberst Christian, Christiani p von Toll. Mõisa suuruseks 13 adramaad.
Tehingu kuupäev14.06.1660  --  --
OmandasTLAEAA
Christian von   Toll  --  +

Tehingpärandi loovutamineSisu
Kinnistamise kuupäev06.03.1615TLAEAAAlheit (Adelheid) Treiden, Heinrich Vietinghoffi lesk, pärandab testamendiga 1614. a Tolli oma teisele abikaasale Reinhold, Heinrichi p Lievenile. Tema testamendiga läks mõis tema vanemale pojale Jürgen Lievenile (1580-1659)
Tehingu kuupäev --  --  +
OmandasTLAEAA
Jürgen  Lieven  +  +

Tehingtagasiandmise aktSisu
Kinnistamise kuupäev15.08.1590TLAEAATagastati riigi poolt kogu mõis Johann Treydenile ja pärast tema surma läks mõis tema õele Alheitile (Ahle), kelle esimene abikaasa oli Heinrich Vietinghoff ja teine abikaasa Reinhold Lieven.
Tehingu kuupäev15.08.1590  --  --
OmandasTLAEAA
Alheit  Treyden  --  +

TehingpandilepingSisu
Kinnistamise kuupäev08.06.1582TLAEAARiik pantis mõisa 24 adramaaga hilisemale feldmarssalile Moritz Wrangellile 2559 taalri eest. 1585. a kuulus mõisale 22 adramaad: Ureveres 7 (harimata 3), Kivihoone (Teenuse) küla 5 (3), Übbina 10 (7)adramaad. 1591. a vakuraamatus on märgitud, et Moritz Wrangell valdas 54 talu, 24 adramaad, 2 veskit, 18 üksjalga ja 14 vabadikku. Johan Treydenile tagastati läänina 5 adramaad.
Tehingu kuupäev08.06.1582  --  --
OmandasTLAEAA
Moritz   Wrangell  --  +

TehingläänistamineSisu
Kinnistamise kuupäev08.06.1578TLAEAALäänistatud palgavõla katteks Moritz Wrangelile
Tehingu kuupäev08.06.1578  --  --
OmandasTLAEAA
Moritz  Wrangel  --  +

TehingpandilepingSisu
Kinnistamise kuupäev24.10.1563TLAEAA1563. a mõisa konfiskeeris Rootsi riik. 1570. a läänistati Sten Flemingile ja Olof Angermannile
Tehingu kuupäev24.10.1563  --  --
OmandasTLAEAA
Reinhold  Soie  --  +

Tehingost/müükSisu
Kinnistamise kuupäev08.09.1536TLAEAAHelmold Swarthoff müüb mõisa 12000 riia marga eest Läänemaa stiftifoogt Wolmar Treydenile. 12.05.1560 päris Wolmar Treydeni abikaasa, 1561. a tema pojad Johann ja Reinhold Treidenid /Brieflade nr 1079, 1080
Tehingu kuupäev08.09.1536  --  --
OmandasTLAEAA
Wolmar  Treyden  --  +

Tehingpäranduse jagamise lepingSisu
Kinnistamise kuupäev25.07.1500TLAEAA1512-1536. a kuulus mõis Helmhold Schwarthoffile, kes sai mõisa kaasavarana esimese abikaasa Anne Fahrensbachi kaudu. 1512. aastal on tal piiritülid naabermõisnikuga Loodnas Viira ja Teenuse külade vahel olnud heinamaa pärast. Tolli mõisa alla jäi siis ka Jõeääre (Legenpere) küla. 1536. a mainib ta et, tema eelkäijad mõisaomanikena olid õndsad Evert Live, Hans Live ja Otto Fahrensbach. Otto von Fahrensbach pärandas mõisa oma tütardele Annele ja Hildegardile tingimusel, et kui esimene neist abiellub, siis peab ta teisele pärandiosa 3200 riia marka välja maksma /Brieflade
Tehingu kuupäev25.07.1500  --  --
OmandasTLAEAA
Anne   Fahrensbach  --  +
Hildegard   Fahrensbach  --  +

Tehingost/müükSisu
Kinnistamise kuupäev01.08.1456TLAEAAVennad Winrich ja Tidrik Hoesedenid müüsid Tolli, Teenuse ja teised külad vendadele Hans, Engelbrecht, Friedrich ja Evert Lievenitele 5500 vana riia marga eest. Ostu-müügilepingus nimetati Ubenali küla Märjamaa kihelkonnas 11 talu ja 10 adramaaga, Parientalli küla ja Noitesi küla mis kuulusid Urevere küla juurde Kullamaa kihelkonnas 7 talu ja 8 adramaaga, Stenhuseni ja Jogenwerde küla 7 talu ja 4,5 adramaaga. (Brieflade nr 229).
Tehingu kuupäev01.08.1456  --  --
OmandasTLAEAA
Hans  Lieven  --  +
Engelbrecht  Lieven  --  +
Friedrich   Lieven  --  +
Evert   Lieven  --  +

Kaardid
ViideAastaMärkusedTLAEAA
2072-4-124 -- Metsakaart  --  +