Ajalooarhiivi kaartide register hõlmab olulist osa Ajalooarhiivi eri fondides säilitatavatest kartograafilistest materjalidest. Kirjete sisestamisega alustati 1997. aastal ning töö jätkub tänini. Hetkel leiate andmebaasist mitmekülgset informatsiooni rohkem kui 30 000 kartograafilise dokumendi kohta.
Arhiivi kaardikogu puhul on ilma kahtluseta tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga – dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000 – 100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni-, teede- jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri- ja maakasutusplaanid. Linnade magistraatide ja linnavalitsuste fondidest leiame oodatult linnaplaane, ehitusprojekte ja tehnilisi jooniseid.
Mitmekesisus avaldub ka teostuses ja vormis. Kartograafilisi dokumente on vormistatud plaanidena, kaartidena, vaadetena, profiilidena jne. Enamasti on kaardid käsikirjalised, tihti ka kunstipäraselt illustreeritud.
Kartograafiliste materjalide otsimisel arhiivist tuleb kindlasti kasuks
dokumentide loomise ajaloolise tausta tundmine. Siiski tuleb paratamatusena
võtta asjaolu, et kaardid pole arhiivi jõudnud ei geograafiliselt ega
ajaliselt ühtlaselt. Meie maja vanimad kaardid pärinevad
17. sajandi esimesest poolest, vanim teadaolev on allkirjastatud 1632.
aastal. Esimene suurem kaardiseeria pärineb 1680.–-1690. aastatest,
mil seoses mõisate reduktsiooniga viidi läbi kogu maad hõlmav kaardistamine.
18. sajandil toimusid süstemaatilised kaardistustööd vaid Saaremaal ning
sellest perioodist on originaalseid kaarte säilinud vähe. Ulatuslikud
katastrimistööd käivitusid taas seoses 19. sajandi alguse talurahvareformidega.
Valdav osa meie kaartidest pärinebki 19. sajandist ja 20. sajandi algusest.
Arhiivinduslikult moodustavad kaardid ühe osa asutuse asjaajamisest ja sellest lähtuvalt kirjeldatakse neid ka arhiivi (fondi) moodustanud asutuse nimistutes. Suuremad kaardikogud tekkisid maade reguleerimise ja mõõdistamisega tegelevate asutuste juurde, samuti hoiti plaane ja kaarte omandiõigusliku tõestusmaterjalina alal krediidi- ja kinnistusametites. Tähtsamatest Ajalooarhiivi kaarte sisaldavatest fondidest ja kollektsioonidest võiks siinkohal nimetada järgmisi: Eestimaa Rootsiaegne Kindralkuberner (fond 1), Eestimaa Rüütelkond (fond 854), Eesti Maakrediidiselts (fond 2486), Eestimaa Kubermangu Joonestuskoda (fond 46), Liivimaa Kubermangu Joonestuskoda (fond 308); kollektsioonid Kaardikogu (fond 2072) ja Katastridokumentide kollektsioon (fond 3724). Lisaks leidub kaarte ja plaane linnade, kinnistusametite, isiku- ja mõisafondides. Viimastes leiduvate kaartide andmed on siiski veel andmebaasi kandmata.