Fondiloend

10.5.11.1. Jahisõprade seltsid

Ajalugu

Seaduslikke jahipidamistavasid propageerinud ja ebaseadusliku jahipidamise vastu võidelnud seltsid.
1891. a asutati *Eestimaa Jahisõprade Selts ja 1893. a *Liivimaa Jahisõprade Selts.
Mõlemad seltsid tegutsesid sarnastel eesmärkidel. Lisaks neile tegutses Saaremaal 1893. a asutatud Saaremaa Jahiühing (Oeselsche Jagdverein) ja 1906. a Kuressaare Jahisõprade Ühing (Arensburger Verein von Liebhabern der Jagd). 1904. a asutati Keiserliku Jahiseltsi Eestimaa osakond. Jahiseltsid allusid kuni keisririigi lõpuni põllumajanduse ja riigivarade ministeeriumi (alates 1905. a-st maakorralduse ja põllumajanduse peavalitsus) metsanduse departemangule.
Eesti- ja Liivimaa jahiseltside liikmeks võisid astuda kõigist seisusest isikud, v.a alaealised, alamad sõjaväelased, õpilased, kohtulikult karistatud isikud ja elukutselised jahimehed. Liikmed jagunesid au- ja alalisteks liikmeteks. Auliikmed valis peakoosolek juhatuse ettepanekul.
Asjaajamisega tegeles esimehest, abiesimehest ja neljast liikmest koosnev juhatus.
Seltsi liikmete hulgas oli palju koduperenaisi ning isikuid, kes küll jahipidamisega ei tegelenud, kuid propageerisid seaduslikku jahipidamist.
Jahipidamise propageerimise ja salaküttimise vastu võitlemise kõrval korraldasid seltsid laskeharjutusi, osalesid jahiseaduste väljatöötamisel ning tegelesid jahikoerte tõuaretusega.
*Liivimaa Jahisõprade Selts ja *Eestimaa Jahisõprade Selts olid esimesed puhtatõuliste koerte aretuse ja kasvatusega seotud organisatsioonid Eesti alal.
Pärast I maailmasõja puhkemist jahiseltside tegevus soikus. Eesti- ja Liivimaa jahisõprade seltsid üritasid oma tegevust pärast sõda jätkata. 1918. a osalesid mõlemad seltsid Riias toimunud näitusel. *Liivimaa Jahisõprade Seltsi tegevusest pärast seda teateid pole. Tegevust jätkas *Eestimaa Jahisõprade Selts, mille tegevuspiirkond oli nüüd kogu Eesti ala. 21.03.1919 võttis Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus vastu „Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra“, mille põhjal varem asutatud seltsid, sh jahisõprade seltsid, pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus. 26.03.1926 võttis Riigikogu vastu „Ühingute,
seltside ja nende liitude registreerimise seaduse“, mille kohaselt tuli kõik ühingud, seltsid ja nende liidud registreerida Eesti Vabariigi siseministeeriumis. 19.04.1938 anti välja „Ühingute ja nende liitude seadus“ (jõustus 06.05.1938). Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a pidid seltsid ja ühendused oma tegevuse ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 09.10.1940 poliitharidustöö korraldamise määruse § 8 alusel lõpetama.
*Eestimaa Jahisõprade Seltsi tegevus soikus pärast 1939. a. Selts lõpetas tegevuse 1940. a. Alates 09.12.1989 tegutseb Eesti Kennelliit, kes loeb ennast 1891. a-st tegutsenud

Seadused

RT 1919, 18, 44; 1926, 37, 73; 1938, 42, 396.
ENSV Teataja 1940, 24, 270.

Kirjandus

F. Lühr. Die Jagd im Baltikum: kurze Darstellung des Jagdwesens in den ehemalig russischen Ostseeprovinzen Liv-, Est- und Kurland für die Liv-Estlandausstellung in Deutschland. Riga 1918.