Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Skaudiliikumise alguseks loetakse inglase Sir Robert Stephenson Smyth Baden-Powelli poolt
1907. a organiseeritud laagrit Brownsea’ saarel. Skautlus levis kiiresti üle kogu maailma.
Eestis asutati esimene skautide salk 1912. a Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures. 1916. a asutati skautide rühm Tartu Aleksandri gümnaasiumi ja 1916/17. õppeaastal mitu skaudirühma Tallinna koolide juures. Skaudiliikumise põhimõteteks on noorte iseseisvus ja nn salgasüsteem.
1918–1920 toimunud Vabadussõda katkestas Eesti skaudirühmade tegevuse. Paljud
skaudid osalesid Vabadussõjas. 1919. a loodi koolipoistest ja vabatahtlikest Scouts-pataljon. Sõja lõppedes skautlik tegevus jätkus.
1920. a Londonis toimunud I Jamboree’st (rahvusvaheline skautide suurlaager) ja ülemaailmse skautluse keskorgani — Rahvusvaheline Skautide Büroo — asutamisest võttis osa ka Eesti skautide kümneliikmeline üksus.
20.–21.03.1921 Tartus peetud I Skautide Kongressil asutati Eesti Skautide Malev, selle
juures alustasid tegevust ka gaidide rühmad tüdrukutele. 1921. a hakkas ilmuma ajakiri Eesti Skaut.
1920. a asutati admiral Johan Pitka eestvõttel eesti rahvuslik skautlik Noorseppade organisatsioon.
27.05.1930 otsustas Kaitseliidu vanemate kogu asutada uue skautliku organisatsiooni —
Noored Kotkad (NK). Kinnitati NK põhimäärused ja valiti peastaap. Samal aastal ühinesid
noorkotkastega noorsepad.
13.10.1936 hakkas kehtima „Noorsoo organiseerimise seadus“, mis oli aluseks ka noorkotkaste ja Eesti Skautide Maleva tegevusele. 23.03.1938 vastu võetud „Noorsoo organiseerimise seaduse muutmise seadusega“ määrati kõigi noorteorganisatsioonide peavanemaks sõjavägede ülemjuhataja, haridusminister sai õiguse moodustada noorteorganisatsioonide või nende liitude koondisi. 1939. a asutati Eesti Skautide Unioon, kuhu kuulusid nii Eesti Skautide Malev kui ka Noored Kotkad.
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt likvideeriti kõik senised noorteorganisatsioonid.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 22.11.1940 määrusega tunnistati
„Noorsoo organiseerimise seadus“ kehtetuks.
Eesti skaudid jätkasid tegevust eksiilis. Esimene eesti skaudiüksus asutati 1944. a sügisel
Rootsis Skebobruki põgenikelaagris. Samal aastal algas ka gaidide töö. 13.03.1945 alustas tööd esimene eesti skaudiüksus Saksamaal.
1947. a toimunud Rahu-jamboree’l otsustati tunnustada pagulasskautide kuulumist
asukohamaa skaudiorganisatsiooni juurde. Sellega avanes ka pagulasskautidel võimalus osa võtta rahvusvahelistest maailmalaagritest ja muudest üritustest.
Rootsi eesti skautluse koordineerimiseks loodi 1947. a Eesti Skaudijuhtide Kogu, selle
juhatus kandis nime Eesti Skauttöö Keskus Rootsis. 1950. a sai organisatsiooni nimeks Eesti Skautide Malev Rootsis.
Eesti gaidijuhtide kogu Rootsis loodi 1945. a. 1948. a valiti juhatus — Eesti Gaidtöö
Keskus Rootsis. 1956. a loodi Eesti Gaidide Malev Rootsis. 1961. a-ni tegutsesid gaidid ja
skaudid Rootsis eraldi. 05.11.1961 sõlmitud lepingu järgi liitusid Eesti Skautide Malev Rootsis ja Eesti Gaidide Malev Rootsis ühiseks malevaks nimega Eesti Skautlike Noorte Malev Rootsis.
Väliseesti skaudi- ja gaidiüksusi loodi ka mujal maailmas — Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas. 01.08.1949 loodi Londonis kõiki väliseesti skaute koondav organisatsioon — Eesti Skaudid Paguluses. 23.07.1953 muudeti organisatsiooni põhikirja, uueks nimetuseks sai Eesti Skautide Liit.
Eesti Skautlike Noorte Malev Rootsis likvideeriti selle peakoosoleku otsusega 20.10.2007.
1988. a taastati skautlik liikumine Eestis ja 10.06.1995 loodi Eesti Skautide Ühing.
17.01.1996 võeti Eesti Skautide Ühing Skautide Maailmaorganisatsiooni liikmeks.
Alates 1990. a-st ilmub taas ajakiri Eesti Skaut. 1995. a hakkas ilmuma ajaleht Eesti Skautide Ühingu Uudised.
Seonduv aines
EAA 2055 — *Perekond Grimm, allarhiiv Voldemar Konstantin Grimm, skaudiorganisatsiooni
rajaja Tartus.
ERA 4384 — Ajakirja Eesti Skaut toimetus ja talitus, 34 s, 1921–1940.
Noorkotkaste, kodutütarde ja skautide organisatsioonide fondid Riigiarhiivis.
Seadused
RT 1938, 33, 262.
Eesti NSV Teataja 1940, 53, 615.
Kirjandus
Eesti skautlus viiskümmend aastat = Estonian scouting 1912–1962: Toimetaja Evald Uustalu.
Hälsingborg: Eesti Skautide Liit, 1962.
Eesti skautlus: 50 aastat võõrsil. Peatoimetaja Jaan Lepp. [Kanada]: Eesti Skautide Liit, 2003.
Eesti Skautide Liidu koduleht: http://www.skaut.ee (18.12.2008).