Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
18. saj lõpul ja 19. saj algul, kui saksa kultuuriruumis tekkis huvi teaduse, sh ajaloo vastu,
loodi hulk vastavaid ühendusi. Balti regioonis loodi 1792. a *Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, millel olid filiaalid üle maa, 1838. a rajati *Õpetatud Eesti Selts, 1842. a-st tegutses Tallinnas *Eestimaa Kirjanduse Ühing.
Nende laiemat teadlasteringi ühendavate seltside kõrval nägid ilmavalgust ka piirkondlikud,
kohaliku ajaloo uurimisele pühendunud seltsid. Kodu-uurimuslikud seltsid tekkisid
baltisaksa haritud kõrgema kihi ühendustena 19. saj keskpaigas, et tundma õppida kohalikku
ajalugu, propageerida selle uurimist, koguda vanavara ja levitada vastavaid teadmisi,
kuid oluline oli ka seltskondliku suhtluse roll. Kodu-uurimuslikud seltsid olid oma tegevuse
üles ehitanud teaduslikule alusele. Eesti linnades tegutsesid sellised seltsid Narvas (1864),
Viljandis (1877), Pärnus (1896) ja Paides (1904).