Fondiloend

10.5.4.2. Eesti muusika- ja näitemänguseltsid

Ajalugu

Koorilaulu, orkestrimuusikat ja näitemängu harrastavad seltsid.
Teisi nimetusi: lauluselts, laulu- ja muusikaselts, laulu- ja mänguselts. Viimane nimetus
oli levinud Lõuna-Eestis. Mänguselts seostus mitte näitemängu, vaid mängukoori e orkestriga.
Eestlaste koorilaulu ja orkestrimuusika alged on seotud vennastekoguduse liikumisega
(vt *Vennastekogudus). Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju, 18. sajandi lõpul hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit.
Mitmehäälse koorilaulu ja orkestrimuusika areng Eestis algas 19. saj teisel veerandil.
Maal asutati laulukoorid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juurde. Kooride liikmed
olid tavaliselt koolmeistrid ning vanemad kooliõpilased, koore juhatasid koolmeistrid ja
köstrid. Vanimaks kooriks peetakse 1820. a paiku tegutsenud Kanepi laulukoori. 1830–1840 asutati koorid Laiusel, Simunas, Põltsamaal, Tormas, Väägveres ja Ansekülas. Samal ajal alustasid Tormas ja Väägveres tegevust esimesed mängu- e pasunakoorid.
Esialgu oli repertuaar vaimulik ja esineti kirikus. Saksa muusikaseltside mõjul lisandus
kooride repertuaari ka ilmalikke laule. Laulu- ja muusikakooride teket soodustas kooliolude
paranemine 1840. a-tel. Eriti hoogustas laulu- ja mängukooride asutamist ja tegevust 1869. a toimunud esimene eesti laulupidu, mille eestvedajaks oli Vanemuise selts Tartus.
1870. aastail oli laulu- ja mängukooride tegevus tihedalt seotud Aleksandrikooli abikomiteedega (vt ka *Eesti Aleksandrikooli Peakomitee). Viimaste eestvõttel korraldati tasulisi kontserte ja peoõhtuid, kus esinesid tavaliselt kohalikud koorid.
1870.–1880. a-te vahetusel olid koorid oma arengus niikaugele jõudnud, et vajasid senisest vabamaid tegutsemisvõimalusi. Seda võimaldas ainult ametlikult registreeritud põhikirjaga selts. Seltside asutamisel olid eeskujuks baltisaksa laulu- ja muusikaseltsid (vt *Baltisaksa ja vene muusika- ja teatriseltsid). Eestlaste esimesed muusikaseltsid asutati linnades — Tallinnas lauluseltsid Revalia (1863), Estonia (1865) ja Lootus (1877), Tartus meestelauluselts Vanemuine (1865), Viljandis Koit (1872), Narvas Ilmarine (1873), Pärnus Endla (1878) jt.
Maal tehti esimesi katseid muusikaseltse asutada 1860. a-te keskel — 08.07.1866 kinnitas
Eestimaa kuberner Jüri Muusika Seltsi põhikirja. 1869. a alustas tegevust Sangaste-Laatre laulukoor, 1871. a asutati sealsamas ka mängukoor. Tegevust jätkati ühise põhikirjaga Sangaste-Laatre Laulu- ja Mängukoori nime all (ametliku kinnituse sai selts alles 1885. a).
1876. a asutati lauluselts Harju-Madise kihelkonnas, kuid ametlikult seda ei registreeritud.
1881. a kinnitati Mustvee eesti-vene lauluseltsi Sõprus põhikiri, 1882. a asutati Tori lauluselts Salme, 1883. a Laius-Tähkvere lauluselts Edendus, 1885. a Tartu-Maarja Muusikaselts ja Kanepi Laulu Selts; 1887. a Suure-Jaani laulu- ja mänguselts Ilmatar ja Võnnu lauluselts Lõoke. Aktiivsemalt hakati maal muusikaseltse asutama pärast Aleksandrikooli abikomiteede tegevuse katkemist 1884. a. 19. saj lõpul tegutses 41 kinnitatud põhikirjaga muusikaseltsi.
1870. a hakati Vanemuise seltsis lisaks koorilaulu harrastamisele ja muule meelelahutusele tegelema ka näitemänguga. 24.06.1870 etendus Lydia Koidula näidend „Saaremaa onupoeg“. Vanemuise seltsi eeskujul levis näitemängu harrastamine ka teistes laulu- ja mänguseltsides. Massilisemalt hakati sellega tegelema 1880. a-tel.
Loa seltsi asutamiseks andis kuni 1906. a-ni siseminister või kuberner. Trükis ilmunud
laulurepertuaari, samuti näitemängu esitamiseks oli vaja kohaliku politseiesindaja luba.
Korraldatavatest õhtutest ja koosolekutest tuli aegsasti informeerida kohalikku politseivalitsust.
Lisaks laulu- ja orkestrimuusika harrastamisele tegelesid muusikaseltsid ka üldharidusliku
valgustustööga — loengute ja ettekannete pidamise, raamatukogude asutamise jm (vt ka
*Haridusseltsid, *Karskusseltsid ning *Raamatukogud, raamatukoguseltsid, lugemisringid).
04.03.1906 võeti Venemaal vastu „Seltside ja liitude ajutised eeskirjad“, mis kuni keisririigi
lõpuni reguleerisid ja sätestasid kõigi ühiskondlike organisatsioonide, sh ka muusika- ja
näitemänguseltside loomise ja tegevuse juriidilisi aluseid. Nüüdsest kinnitas seltsi põhikirja
kubermangu (või linna) seltsiasjade nõukogu.
Eesti Ajutise Valitsuse 21.03.1919 „Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise
korra“ põhjal sai asutatav selts tegevusloa sellelt ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem loodud seltsid, sh muusika- ja näitemänguseltsid, pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.
1919. a tegi Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht Konstantin Türnpu ettepaneku luua
Eesti Lauljate Liit, mis juhiks kogu kooriliikumist. Eesti Lauljate Liit asutati 1921. a.
26.03.1926 võttis Riigikogu vastu „Ühingute, seltside ja nende liitude registreerimise
seaduse“, mille kohaselt tuli kõik ühingud, seltsid ja nende liidud registreerida Eesti Vabariigi siseministeeriumis. Seadus kehtis ka muusika- ja näitemänguseltsidele.
19.04.1938 anti välja „Ühingute ja nende liitude seadus“ (jõustus 06.05.1938), millega
sätestati senisest tunduvalt rangem politseiline ja administratiivne kontroll seltside tegevuse üle.
Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a pidid seltsid ja ühendused oma
tegevuse ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 09.10.1940 „Poliitharidustöö korraldamise
määruse“ alusel lõpetama.
Pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu osa muusikaseltside tegevus taastati.

Materjal

Kodukorrad; põhikirjad; protokollid; aruanded; liikmete nimekirjad; kirjavahetus; arveraamatud
ja -dokumendid; registratuurraamatud; revisjonikomisjoni protokollid; raamatukogu
lugejate nimekirjad, kirjavahetus.

Seonduv aines

ERA 2870 — Laulu-, muusika- ja mänguseltsid (koondfond), 192 s, 1848–1940.

Seadused

RT 1919, 18, 44; 1926, 37, 73; 1938, 42, 396; 1940, 24, 270.
Закон 4-го марта 1906 года о союзах и обществах с последующими к нему
разъяснениями Правительствующего cената и Министерства внутренних дел.
С.-Петербург 1906.

Kirjandus

Ellen Karu. Muusikaseltside asutamisest Eestis 19. sajandi teisel poolel. — Eesti talurahva
majanduse ja olme arengujooni 19. ja 20. saj. Tallinn 1979, lk 50–69.
E. Karu. Maaseltside osa talurahva kultuurielu ümberkujunemisel 19. sajandi lõpul ja 20.
sajandi algul. — Eesti külaelu arengujooni. Tallinn 1985, lk 58–87.
Feliks Kinkar. Vabaharidus Eestis (1918–1940). Tallinn: Koolibri, 1993.
Seltsid ja ühiskonna muutumine. Toimetanud Ea Jansen, Jaanus Arukaevu. Tartu-Tallinn
1995.
Võnnu Laulu- ja Mänguseltsi „Lõoke“ ajaloost. Koostanud Mare Kurvits ja Tiiu Meerits.
Võnnu: Võnnu Laulu- ja Mänguselts „Lõoke“, 2003.
Muusika 18. sajandi Eestis. Vennastekogudus: http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/
texts/text5.htm (26.09.2008).