Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Esimesed mitmehäälset meeste- või segakoorilaulu kultiveerivad lauluseltsid tekkisid 19. saj alguses Saksamaal, sealt levis see Vene riigi Balti kubermangudesse.
Juba 1836. a toimus lauluseltside eestvõttel Riias Baltimaade esimene saksa laulupidu.
Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud Revaler Verein für Männergesang.
1854. a asutati Tallinnas lauluselts Revaler Liedertafel. Lauluseltse asutati ka teistes
linnades, tavaliselt Liedertafel’i või Liederkranz’i nime all. Tartus tegutses 19. saj keskel
mitu muusikaseltsi: 1851. a asutatud lauluselts (Liedertafel), 1857. a asutatud muusikaselts (musikalische Gesellschaft), *Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi lauluselts ja 1863. a Kommertsmusse juures asutatud lauljate ring (Dorpater Sängerkreis). 1880. a asutati lisaks nendele veel kammermuusikaühing (Kammermusikverein). Pärnus asutati 1854. a meestelaulu ühing (Verein für Männergesang), Kuressaares 1862. a meestelauluselts (Liedertafel für Männergesang), lauluselts tegutses ka sealse klubi Salon juures. 1863. a asutati lauluselts Viljandis (Felliner Liedertafel) ja 1868. a Võrus (Männergesangverein).
1857. a toimus Tallinnas baltisaksa laulupidu. Baltisaksa lauluseltside populaarsus ja
aktiivsus mõjutas ka eesti muusikaseltside asutamist ja tegevust (vt *Eesti muusikaseltsid).
Kahe maailmasõja vahel tegutsenud baltisaksa muusika- ja teatriseltsidest olid aktiivsemad *Tartu Saksa Muusikaselts, *Tartu Kammermuusikaühing, *Tartu Dramaatiline
Ühing, Tallinna Saksa Meestelaulu Selts, Revaler Verein für Männergesang, Revaler
Liedertafel, Tallinna Saksa Teatriühing jt.
19. saj keskel oli vene kogukond esindatud Tartu, Narva ja Tallinna kultuuripildis.
Tallinnas asutati 1850. a-te lõpul, 1860. a-te algul kaks vene laulukoori. 1865. a kinnitati
vene lauluseltsi Gusli põhikiri (tegutses 1885–1888 seltskondliku klubina, vt *Seltskondlikud ühingud). 1883. a asutati *Narva Muusikaselts. 19. saj lõpul asutati vene muusika- ja teatriseltse ka mujal Eestis.
Kahe maailmasõja vahel tegutsenud vene muusika- ja teatriseltsidest olid tuntumad
Tallinnas tegutsenud Gusli, Tallinna Vene Meestelaulu Ühing, Narva Lauluselts, Narva Vene Teatri Ühing jt.
1906. a-ni kinnitasid seltside põhikirju nii raad, siseministeerium kui ka kuberner. Pidude ja muude ürituste lube andis kohalik politsei.
04.03.1906 võeti Venemaal vastu „Seltside ja liitude ajutised eeskirjad“, mis reguleerisid
ja sätestasid kuni keisririigi lõpuni kõigi ühiskondlike organisatsioonide, sh muusikaseltside
loomise ja tegevuse juriidilisi aluseid. Nüüdsest kinnitas seltsi põhikirja kubermangu (või
linna) seltsiasjade nõukogu.
Eesti Ajutise Valitsuse 21.03.1919 „Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise
korra“ põhjal sai asutatav selts tegevusloa sellelt ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem töötanud seltsid, sh muusika- ja teatriseltsid, pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.
26.03.1926 võttis Riigikogu vastu ühingute, seltside ja nende liitude registreerimise
seaduse, mille kohaselt tuli kõik ühingud, seltsid ja nende liidud registreerida Eesti Vabariigi siseministeeriumis. Seadus kehtis ka muusikaseltsidele.
19.04.1938 anti välja „Ühingute ja nende liitude seadus“ (jõustus 06.05.1938), millega
sätestati senisest tunduvalt rangem politseiline ja administratiivne kontroll seltside tegevuse üle.
1939. a lahkus suur osa siinseid sakslasi Saksamaale ja baltisaksa seltside tegevus soikus.
Tegutsema jäänud seltsid suleti pärast Nõukogude okupatsiooni algust.
Seadused
RT 1919, 18, 44; 1926, 37, 73; 1938, 42, 396.
ENSV Teataja 1940, 24, 270.
Закон 4-го марта 1906 года о союзах и обществах с последующими к нему разъ-
яснениями Правительствующего сената и Министерства внутренних дел.
С.-Петербург, 1906.
Kirjandus
Malle Salupere. Baltisaksa laulupeod Tallinnas — meie laulupidude eelkäijad. — Malle Salupere. Tõed ja tõdemused: sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. Tartu
1998, lk 170–179.
Tatjana Tšervova. Lauluselts Gusli. — Vana Tallinn, XIV. Tallinn: Estopol, 2003, lk 141–149.
Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918–1940: dokumente ja materjale. Koostanud Anni Matsulevitš. Tallinn: Olion, 1993.
Русское национальное меньшиство в Эстонской Республике (1918–1949). Под редак-
цией проф. С. И. Исакова. Тарту, С.-Петербург: Крипта, 2000.