Fondiloend

10.5.7.2. Eesti põllumeeste seltsid

Ajalugu

Seltsid, mis levitasid põllumajandusteadmisi ja kaitsesid põllumeeste huve.
Esimesed eesti põllumeeste seltsid (Tartu 1870. a, Pärnu ja Viljandi 1871. a) rajati rahvuslike
organisatsioonidena vastukaaluks suurmaapidajate seltsidele. 19. saj lõpukümnendeil
rajatud seltside tegevuses osalesid aktiivselt ka mõisnikud, osa eesti seltse loodi *Liivimaa
Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi filiaalina (nt *Räpina Põllumeeste Selts). Põllumeeste
seltside asutamine hoogustus pärast Venemaa põllumeeste seltside tüüppõhikirja
kinnitamist 13.02.1898.
1905. a tegutses Eesti alal üle 60 põllumeeste seltsi. Esimestel põllumeeste seltsidel
polnud tegevuspiirkond täpselt kindlaks määratud, hiljem asutatuil oli see põhikirjas fikseeritud
(kihelkondlikud seltsid). Seltsid tutvustasid agrotehnilisi uuendusi, maaparandust,
uusi põllukultuure, korraldasid põllumajandusnäitusi, loenguid, kursusi, põllutöökongresse
ja põllumeestepäevi, seadsid ametisse instruktoreid, propageerisid ühistegevust. Suuremate
põllumajandusseltside juurde tekkisid kaubandusosakonnad, millest hiljem arenesid välja
iseseisvad majandusühistud (vt *tarvitajate ühistud).
Seltsi tegevust juhtis eestseisus, kuhu kuulus president, asepresident, kirjatoimetaja ja
kassahoidja. Eestseisuse liikmete arv sõltus seltsi suurusest.
21.03.1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu „Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra seaduse“. Selle põhjal sai asutatav selts või ühisus tegevusloa sellelt ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem töötanud seltsid ja ühisused, sh
põllumeeste seltsid, pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.
1940. a suleti vanim, *Tartu Eesti Põllumeeste Selts (1938. a-ni Eesti Põllumeeste Selts
Tartus), mitmete teiste seltside eestseisus tagandati ja asendati uuega. Saksa okupatsiooni ajal põllumeeste seltside tegevus mingil määral jätkus, lõplikult lakkas see 1944. a.
1980. a lõpul taastas osa seltse oma tegevuse (Tartu, Viljandi, Võnnu põllumeeste selts jt).

Materjal

Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi kohta on koostatud eraldi
materjalikirjeldus.
Põhikirjad; eestseisuse ja üldkoosoleku protokolliraamatud; ringkirjad ja kirjavahetus; väljaläinud kirjade registrid; lauajuhendid; lauaregistrid; liikmemaksuraamatud; liikmete
nimekirjad; kassaraamatud ja -dokumendid; žurnaal-pearaamat; eelarved; võlatähtede
raamat; toimikud põllumajandusnäituste ja mitmesuguste kursuste kohta; toimikud
Võnnu kontrollühisuse, Põltsamaa Põllumeeste Seltsi viljalao ja einelaua kohta; toimik
mesipuuomanike kohta; näituste aukirjad; Räpina Põllumeeste Seltsi kroonika; Kullamaa
Põllumeeste Seltsi noorteosakonna koosolekute protokolliraamat; 1935. ja 1936. a tegevusaruanded, kirjavahetus ja kassadokumendid; referaadid turba kasutamise kohta
talumajapidamises.

Seonduv aines

ERA 2848 — Põllumeeste seltsid (koondfond), 229 s, 1899–1944.
TLA 754 — Vihterpalu Põllumeeste Selts, 1 s, 1917–1929.
TLA 712 — Hageri Põllumeeste Selts, 5 s, 1935–1940.
TLA 557 — Jõelähtme Põllumajanduse Selts, 6 s, 1912–1940.
TLA 759 — Kernu Põllumajanduse Selts, 3 s, 1936–1940.
TLA 837 — Kohila Põllumajanduse Selts, 17 s, 1921–1940.
TLA 585 — Kose Põllumajanduse Selts, 15 s, 1899–1940.
TLA 848 — Kuimetsa Põllumajanduse Selts, 11 s, 1920–1940.

Seadused

Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi Põhjuskiri: Kinnitatud 14. veebr. 1881. Tartu 1890.
Нормальный устав для местных сельскохозяйственных обществ. С.-Петербург 1898.
Устав Гельмского сельскохозяйственного общества. Юрьев 1896.
Устав Раппинского сельскохозяйственного общества. Юрьев 1898.

Kirjandus

Kristi Ütt. Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts aastatel 1881–1944. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõputöö. Juhendaja magister Katrin Roosileht. Viljandi 2008