Fondiloend

1.4.1.1. Maakondade sõjaväeülemad

Kreismilitärchef

Уездной военный начальник

Ajalugu

Sõjaväeametkonna juht maakonna tasandil.

Eesti- ja Liivimaa kubermangud (v.a Riia maakond) kuulusid koos Peterburi, Novgorodi, Pihkva, Olonetsi ja Arhangelski kubermanguga Peterburi sõjaväeringkonda, mis oli moodustatud 1864. a „Sõjaväeringkonna valitsuse põhimääruse” järgi. Sõjaväeringkonna valitsusele allusid kohalikud brigaadid, neile omakorda kohalikud sõjaväevalitsused eesotsas sõjaväeülemaga. Ühe sõjaväevalitsuse piirkonda kuulus reeglina mitu maakonda. Sõjaväeülemale allusid kõik vastavas piirkonnas paiknevad kohalikud väeüksused ja sõjaväe võitlusvõime kindlustamiseks vajalikud inim- ning materiaalsed ressursid. Ta oli kohalik komandant, kuulus väeteenistuskomisjoni koosseisu ja esindas vajaduse korral sõjaväeametkonda kõigis vastava piirkonna tsiviilasutustes; oli esimeheks kutsealuseid läbi vaatavas arstlikus komisjonis; vastutas sõjaväele kuuluvate hoonete, toiduainete magasinide ja sõjaväeladude korrashoiu eest. Määrati ametisse keisri korraldusega. Allus otseselt selle brigaadi valitsusele, kuhu kuulus temale alluv maakond või maakonnad.
Ametikoht likvideeriti 1918. a alguses.

Seadused

Свод военных постановлений 1869 года. Кн. 2 Военно-окружные управления. Кн. 3 Местные военные управления. СПб. 1893–1907.