Fondiloend

10.6.1.1. Üleriigilised kindlustusühingud

Ajalugu

Esimene ülemaaline kindlustusühistu oli 1831. a Tartus asutatud *Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts, 1852. a asutati Tallinnas Eestimaa Vastastikune Tulekindlustusselts (*Eestimaa Vastastikune Kinnituse Selts) ja 1862. a Tartus Liivimaa Vastastikune Tulekindlustusselts (*Liivimaa Vastastikune Kinnituse Selts). 1912. a asutati Tallinnas *Baltimaade Vastastikune Elukindlustusselts. Seltside liikmeskond koosnes põhiliselt kohalikest sakslastest.
Eestlaste esimene ülemaaline kindlustusühistu oli 1907. a Tartus asutatud Eesti Vastastikune Tulekinnituse selts (hilisem *Ühistegelik kindlustusselts Eesti).
1923. a võttis kindlustusaktsiaselts Polaris *Liivimaa Vastastikuse Kinnituse Seltsi varad ja kohustused üle. *Eestimaa Vastastikuse Kinnituse Seltsi ja *Baltimaade Vastastikuse Elukindlustusseltsi võttis üle Eestimaa kindlustusaktsiaselts EKA (vt *kindlustuse aktsiaseltsid).
*Linna kindlustusühistuna tegutsenud Esimene Eesti Kindlustuse Selts jätkas 1919. a tegevust üleriigilisena. 1923. a asutati Eesti Ühistegelik Kindlustuskeskselts ja kindlustusselts Asunik (pärastine Talu). 1922. a asutati Eestimaa Vastastikune Merekindlustusselts, 1925. a Tallinna Kinnitusselts (hilisem Põhja Kotkas), 1926. a Eesti Koguduste Kindlustusselts ja Eesti Apteekrite Vastastikune Kindlustusselts, 1928. a kinnisvaraomanike kindlustusühisus Maja, mis liideti 1932. a Esimese Eesti Kindlustuse Seltsiga EEKS ja tegutses edasi EEKS-Maja nime all. 1934. a asutati kindlustusseltsid Kotkas ja Kalju, 1935. a Eesti Edasikindlustamise Keskühisus. 1938. a tegutses üheksa ülemaalist kindlustusühisust.
19. saj tegelesid ülemaalised kindlustusühistud peamiselt tule- ja rahekindlustusega, peamised kindlustusvõtjad olid mõisad. Tegevust soodustas koostöö hüpoteegiühistutega (vt *maakrediidiseltsid). Eesti Vabariigi aastail tõusis kindlustusliikidest tulekindlustuse järel teisele kohale elukindlustus, tegeldi ka veo-, murdvarguse- ja koduloomakindlustusega.
Suuremad kindlustusühistud tegelesid üsna suures ulatuses edasikindlustusega.
Uue „Kindlustusasutuste seadusega“ 22.04.1936 nimetati ülemaalised kindlustusühistud ühistegelikeks kindlustusseltsideks. Seaduse põhjal anti neile õigus tegutseda kogu riigis kõikidel kindlustusaladel nii otse- kui ka edasikindlustuses, kui nende põhikapital oli vähemalt 50 000 krooni. Nad võisid sõlmida kindlustuslepinguid ka nendega, kes ei olnud seltsi liikmed.
Riigivolikogu 23.07.1940 pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel lõpetati kindlustusühistute tegevus ja nende vara natsionaliseeriti.