Fondiloend

10.6.1.3. Valla ühistegelikud kindlustuskassad

Gegenseitige Unterstützungsvereine in Feuerschadenfällen

Общества взаимного вспоможения

Ajalugu

Vastastikuse kindlustuse selts oli põhikirja alusel tegutsev ühisettevõte, mille ülesanne oli tuleõnnetuste puhul oma liikmetele hoonete ülesehitamisel aineliselt ja tööjõuga abiks olla.
Teisi nimetusi: tulekahju kordadel vastastikku abiandmise selts, vastastikku tulekinnitamise selts, tulekassa.
Tõuke asutamiseks andsid keisri ukaasid (10.10.1861; 07.04.1864), millega muudeti
hoonete kindlustamine kohustuslikuks. Taluhooned, mida omanik vabatahtlikult mõnes kindlustusseltsis ei kindlustanud, tuli vallavalitsuse korraldusel kindlustada kubermangu kindlustusseltsis omaniku kulul.
Tulekahju kordadel vastastikku abiandmise seltside asutamine hoogustus valdades 19. saj viimasel veerandil. 1900. a tegutses väljaspool linnu 190 nn valla kindlustusühingut.
18.02.1906 kinnitati Balti kubermangudes väljaspool linnu tegutsenud seltside tüüppõhikiri.
Peale abiandmise pidi selts tagama, et liikmed täidaksid tuleohutusnõudeid ja et juhatus seda ka kontrolliks. Liikmeteks olid taluperemehed. Õnnetuse puhul hüvitati teatud protsent kindlustatud kinnis- ja vallasvara hindeväärtusest. Rahalised vahendid saadi liikmemaksudest, mis võimaldasid anda rahalist abi ja tuletõrjeseltsi puudumise korral vallale kustutusvahendeid soetada.
Seltsi tegevust suunas peakoosolekul valitav juhatus (valitsus), kes otsustas rahalise abi suuruse ja ehitusmaterjali veonormid seltsi liikmetele. Põhikirja kinnitas siseminister (1904, 1906), 1906. a-st kuberner, aastaaruanded tuli esitada kubernerile ja siseministeeriumile.
Eesti Vabariigis jätkati tegevust kas senise põhikirja alusel (seda vajadusel muutes ja täiendades) või võeti oma tegevuse aluseks kindlustusseltside tüüppõhikiri. Viimasel juhul muutus ka seltsi nimi. Kindlustusseltside funktsioonid olid laiemad kui ainult tulekahju korral abi anda (raha, ehitusmaterjal) ja tuleohutusnõuete täitmise eest hea seista. Vara sai kindlustada ka murdvarguste, rahe jm vastu, koduloomi taudide vastu.
1935. a asutati valla kindlustusseltside keskasutus — Eesti Edasikindlustamise
Keskühisus.
22.04.1936 võeti vastu uus kindlustusasutuste seadus. Selle põhjal nimetati tulekahju kordadel vastastikku abiandmise seltsid ja kindlustusseltsid ümber ühistegelikeks kindlustuskassadeks, mis võisid kindlustada ainult oma liikmete vara tule-, rahe- ja koduloomaõnnetuste ning murdvarguste vastu ühe valla või alevi piiris. Tegevuspiirkonda võis suurendada majandusministri loal. Alates 1937. a-st sai seltside tegevuse aluseks valla või alevi ühistegeliku kindlustuskassa tüüppõhikiri, mille oli koostanud Ühistegevuskoda vastavalt kindlustusasutuste,
kooperatiivühingute ja nende liitude ning muudele kehtivatele seadustele ning
heaks kiitnud Krediidi- ja kindlustusasutuste inspektuur ja siseministeeriumi juriidiliste isikute büroo. 1937. a 1. juuliks tuli esitada seadusega vastavusse viidud uuendatud põhikirjad majandusministrile kinnitamiseks ja siseministeeriumile registreerimiseks.
ENSV Rahvasaadikute Nõukogu 09.10.1940 otsuse alusel valdade ühistegelikud kindlustuskassad suleti ja nende vara natsionaliseeriti.

Materjal

Põhikirjad; eeskirjad, juhendid ja korraldused; tulekindlustuspoliisi tingimused; teadaanded; juhatuse, üldkoosoleku ja revisjonikomisjoni protokollid; ringkirjad ja kirjavahetus; sissetulnud ja väljaläinud kirjade koopiate raamatud; sissetulnud ja väljaläinud kirjade registrid; eelarved; aruanded; edasikindlustuslepingud ja nende nimekirjad; hoonete ja vallasvara hindamise raamatud, protokollid ja aktid; tulekindlustuse uuendamise tunnistused; kindlustatud vara nimekirjad; hoonete plaaniraamatud; korstnate ja ahjude revideerimise protokollid; välisrevisjonide protokollid; liikmete ja juhatuse liikmete nimekirjad; taluomanike nimekirjad; liikmete kindlustusavaldused; kindlustusmaksu jaotamise raamatud; maksuraamatud; reskontrod; võlglaste nimekirjad; kindlustuste žurnaalid; poliisid; poliiside registrid; inventariraamatud ja -nimistud; lauajuhendid; kassaraamatud ja -memoriaalid; kindlustuste arvelehed; pearaamatud; arve- ja kviitungiraamatud;
kassadokumendid; hoiuraamat; kontoraamat; palgakviitungid ja -lehed;
toimikud ja kirjavahetus kindlustusmaksu sissenõudmise ja kindlustuskassade tegevuse lõpetamise ja vara natsionaliseerimise kohta.

Seonduv aines

ERA 205 — Ühistegelikud kindlustuskassad (koondfond), 159 s, 1920–1940.

Seadused

ПСЗ II, nr 37 478 (22.10.1861), nr 40 774 (07.04.1864).
RT 1936, 36, 273; 1936, 36, 274.
Eesti NSV Teataja 1940, 26, 287; 1940, 27, 308.
Seadlused tulekahju kordadel vastastiku abiandmise seltside normal-põhjuskirja tarvitusele võtmise kohta (18.02.1906). Tartu 1906.
Marrama tulekahju juhtumistes vastastiku avitamise seltsi Põhjuskiri. Tartu 1888.
Устав Велико-Конгутаского (Лифл. губ.) общества взаимного вспоможения при
пожарных случаях = Pöhjuskiri Suure-Konguta (Liiwi kubermangu) walla wastastiku
awitamise selts, tulekahju õnnetuste korral. Дерпт 1889.
Устав Пихаярвского (Лифляндск. губернии) общества взаимного вспоможения при
пожарных случаях = Pöhjuskiri Pühajärwe (Liiwi kubermangu) walla wastastiku
awitamise selts, tulekahju õnnetuste korral. Дерпт 1889.
Устав Ильмярвского (Лифляндской губернии) общества взаимного вспоможения при пожарных случаях = Põhjuskiri Ilmjerwe (Liiwi kubermangu) walla wastastiku awitamise Selts, tulekahju õnnetuse korral. Дерпт 1892.
Устав Каркусского общества взаимного вспоможения при пожарных случаях = Karksi walla tulekahju õnnetuse kordadel wastastiku aitamise seltsi põhjuskiri. Феллин 1892.
Устав Саренского (Лифляндской губернии) общества взаимного вспоможения при
пожарных случаях = Liiwi kubermangu Saare walla tulekahju puhkudel wastastikuse
awitamise seltsi põhjuskiri. Дерпт 1892.