Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Kohtu juures tegutsevad asutused, mille ülesandeks oli kinnistusraamatute pidamine.

Teisi nimetusi: krepostijaoskond, kinnistusjaoskond.
Kinnistamiseks ehk ingrossatsiooniks nimetatakse kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmist kinnistusraamatuisse. Täpsemaid andmeid kinnistusasutuste ja nende tegevuse kohta on alates 18. saj-st, kui tekkis kinnistusraamatute pidamisel järjepidevus, mis püsis katkematuna kuni kinnistusasutuste lõpliku likvideerimiseni. Eestimaa kubermangus oli kuni 1889. a justiitsreformini enamus kinnistusasju koondatud Eestimaa Ülemmaakohtu kätte, kus peeti kinnistusraamatuid kõigi mõisate (hiljem ka päriseks ostetud talude) ja Lihula alevi kohta. Tallinna Toompea, Rakvere, Paide, Haapsalu ja Paldiski kinnistusraamatuid peeti kuni 1867. a Eestimaa Kubermanguvalitsuses, pärast seda samuti Eestimaa Ülemmaakohtus. Tallinna all-linna kinnistusasjadega tegeles Tallinna Magistraat. Liivimaal kuulus mõisate kinnistusraamatute pidamine Liivimaa Õuekohtu kompetentsi. Seoses asehalduskorra kehtestamisega anti õuekohtule 1784. a üle ka varem magistraatidele kuulunud õigus korraldada linnades asuvate kinnisvarade kinnistusasju. Kuigi asehalduskord kaotati juba 1796. a, said magistraadid alles 14.06.1838 seadusega tagasi ingrossatsiooniõiguse. Seadusega anti magistraatidele üle õuekohtus peetud kinnistusraamatud ja kohustati neid jätkama õuekohtus kehtestatud korra kohaselt. Päriseks ostetud talukohtade kinnistamisega tegelesid vastavalt 09.07.1849 ja 13.11.1860 Liivimaa talurahvaseadustele kihelkonnakohtud. Peterburi kubermangu kuulunud Narva linna kinnistusraamatuid peeti magistraadis. Aja jooksul Baltimail väljakujunenud eripärased tsiviilseadused kodifitseeriti 1864. a Balti eraseadusse, mis mõningate muudatustega püsis kasutusel kuni 1940. a-ni.
09.07.1889 justiitsreformiga kaotati senised seisuslikud kohtud. Kogu Eesti ala jaotati 34ks rahukohtuniku jaoskonnaks, mis omakorda rühmitati 5ks rahukogu ringkonnaks: Tartu-Võru, Pärnu-Viljandi, Tallinna-Haapsalu, Rakvere-Paide ja Saaremaa. Kohustuslikuks asjaajamiskeeleks sai vene keel. Lisaks anti linnadele, mis polnud rahukogude alatiseks asupaigaks, õigus nõutada justiitsministrilt eraldi krepostijaoskondade asutamist linnas asuvate kinnisvarade kinnistamiseks. Linnades asuvaid krepostijaoskondi pidid ülal pidama kohalikud linnavalitsused ja nende juhtimine anti kohalikule rahukohtunikule. Eesti alal kasutasid seda õigust Pärnu ja Narva. 1889. a justiitsreformiga kehtestati Baltimail esmakordselt ühtsed kinnistusasutuste asjaajamise eeskirjad. Ka Eesti Vabariigi kinnistuspraktika rajanes täielikult ülalmainitud juhenditel. Muutusi tuli ainult kinnistusasutuste nimetustes — senise „krepostijaoskonna” asemel tuli 1920. aastate esimesel poolel mitteametlikult tarvitusele „kinnistusjaoskond”, mis Riigikohtu ringkirjaga 15.03.1926 tunnistati üldkehtivaks. Alates 1938. a asendus see „kinnistusametiga”. Suuremaks organisatsiooniliseks ümberkorralduseks oli 19.03.1929. a määrusega uue, VõruPetseri kinnistusjaoskonna moodustamine asukohaga Võrus. Tartu-Võru kinnistusjaoskond, mis hakkas nüüd kandma Tartu-Valga kinnistusjaoskonna nime, andis uuele kinnistusjaoskonnale üle kõik kinnistusraamatud ja toimikud Võru- ja Petserimaa kinnisvarade kohta.
Kinnistusametid likvideeriti Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaadi määrusega 29.12.1940. Saksa okupatsiooni ajal taastati kinnistusametite tegevus Eesti Omavalitsuse justiitsdirektori määrusega 23.09.1941 ja lõplikult likvideeriti nad 1944. a.

Materjal

Materjal
Kinnistusasutuste dokumentide põhiliigid jäid vaatamata 1889. a kohtureformiga teostatud ümberkorraldustele kinnistusasutuste organisatsioonis ja asjaajamises üldjoontes samadeks, mis põhjustas ühetüübiliste dokumentaalmaterjalide ladestumise nii reformieelsete kui ka reformijärgste kinnistusasutuste tegevuse tulemusel.
1. Suuliste avalduste raamatud olid sisse seatud suuliselt esitatud avalduste registreerimiseks, kuhu kanti kinnistusjaoskonna sekretäri poolt suulise avalduse järjekorra number, kuupäev, avalduse esitaja nimi ja avalduse sisu, esitatud dokumentide arv ja nimetused ning kinnistuslõivu suurus. Seejärel loeti sissekanne avalduse esitajale ette ja kinnitati avaldaja ning sekretäri allkirjadega.
2. Kinnistuspäevikutesse kanti kronoloogilises järjekorras nii suuliselt kui ka kirjalikult esitatud kinnistusavalduste sisu ja kinnistusasutuste otsused kinnistamise või mittekinnistamise kohta.
3. Kinnistusraamatud sisaldavad originaalis või originaaliga võrdsustatud ärakirjadena dokumente, mille alusel teostati kinnisvarade kinnistamist: ostu-müügilepinguid, pandi- ja võlakirju, obligatsioone, kinke- ja päranduse jagamise akte, testamente, kohtuotsuseid jm.
4. Kinnistute registrid on kõige ülevaatlikumaks dokumendiliigiks kinnisvaraga toime pandud juriidiliste tehingute kohta. 1889. a kinnistusasjade ajamise ajutiste reeglite järgi eraldati iga iseseisva kinnisvara jaoks registris omaette osa, millel oli varasematest registritest üle võetud ja muutumatu kinnistu number. Registri iga osa koosneb pealkirjast ja 4st jaost. Pealkirjas on kinnistu number, nimetus ja asukoht. I jakku kanti sisse: 1. lahtrisse — kinnisvara koostis, päraldised, tema kasuks kehtestatud servituudid ja koormised, kinnisvaraga liidetud maatükid ja kinnisvara suurus; 2. lahtrisse — kinnisvarast eraldatud osad ja nende suurus ning esimesse lahtrisse kirjutatud servituutide ja koormiste kustutamine.
II jakku (omanik) märgiti: 1. lahtrisse — kinnisvara omanik, omandiõiguse alus ja ostusumma või hindamisväärtus; 2. lahtrisse — kinnisvara omaniku maksujõuetuks tunnistamine, kinnisvara aresti alla panek, kohtuotsus omandi kohta, kinnisvara võõrandamise keeld, fideikomissi moodustamine, lepingud pärija määramise kohta ja kõigi nende äramuutmise kohta.
III jakku (kinnisvara koormatised) märgiti: 1. lahtrisse — kinnisvara koormavad asjaõigused; 2. lahtrisse — muutused kinnisvara koormavates asjaõigustes ja nende ärakaotamine.
IV jakku (võlad) märgiti: 1. lahtrisse — pandiõigused, mille tagatiseks on antud kinnisvara; 2. lahtrisse — pandiõiguse summa suurus; 3. lahtrisse — muutused pandiõigustes peale nende, mis kantakse 4. lahtrisse; 4. lahtrisse — pandiõiguse osaline või täielik kustutamine; 5. lahtrisse — kustutatud summa suurus.
5. Kinnistutoimikud koostati vastavalt „Ajutistele reeglitele” eraldi igale kinnisturegistri osale. Eeskirjade järgi tuli kinnistustoimikusse koondada ärakirjad kõigi teiste kinnistusametite materjalide põhiliikides esinevatest sissekannetest. Tegelikult ei ole seda kahjuks kõigi kinnistustoimikute puhul tehtud. Samal ajal esineb kinnistutoimikus rida dokumente, mis mujal puuduvad. Esmajoones tuleb siin nimetada talude kaarte ja linnakruntide plaane.
Peale kinnistusalaste dokumentide, mis moodustasid kinnistusametite materjalide enamiku, olid veel ka kantselei asjaajamise dokumendid.
Narva Kinnistusametis on säilinud ainult kassaraamatud 1923. a.
Pärnu Kinnistusametis — võlaraamatud 1784–1877; pandiraamatud 1878–1889; testamendid, ostu-müügi- ja kinnistuslepingud 1838–1881; kindlustusraamatud 1882–1939.
Rakvere Kinnistusametis — ringkirjad 1941–1944; aktid 1901–1917; kirjavahetus kinnisvarade kohta 1918–1943; tagasilükatud kinnistusvaldused 1923–1940; kinnistuskomisjoni otsuste ärakirjad 1928–1932; väljastamata dokumendid 1873–1944; registreerimise raamatud 1889–1938.
Tallinna Kinnistusametis — määrused ja ettekirjutused 1747–1888, väljavõtted protokollidest, kirjavahetus kinnistusküsimustes 1781–1918; registreerimisraamatud 1823–1944; dokumentide tõestamise dokumendid 1863–1889; kassa-, kviitungi- ja kulutusteraamatud 1784–1889.
Tartu Kinnistusametis — eeskirjad, ringkirjad ja arhiivide üleandmise aktid 1880–1944; revideerimise protokollid ja kaebused 1885–1935; tegevuse aruanded 1866–1917, lõivude ja kinnistatud aktide aruanded 1875–1931; teated uute kinnistuste ja omanike kohta katastriametile, linnavalitsusele ja majaomanike kojale 1900–1940; kirjavahetus kinnistusküsimustes ja kinnistuspalved 1880–1944; väljastamata lepingud ja kinnistusaktid 1797, 1834–1940; registreerimisraamatud 1882–1944; kassaraamatud 1824–1939.
Viljandi Kinnistusamet — patendid 1815; kirjavahetus kinnistusküsimustes 1858–1889; registreerimisraamatud 1889–1940.
Võru Kinnistusamet — pandiõiguse raamatud 1784–1889; omandiõiguse raamatud 1838–1889; võlgade ja koormiste päevikud 1847–1889; võlgade kustutamise päevikud 1853–1884; kroonumaade väljaostuaktid 1886–1937.