Fondiloend

5.5.2. Ringkonnakohtu prokurör

Staatsanwalt (Procureur) des Bezirksgerichts

Прокурор окружного суда

Ajalugu

Riigivõimu esindaja ringkonnakohtus.
Institutsioon loodi 09.07.1889 seadusega, võttis üle *kubermanguprokuröri ülesanded.
Ringkonnakohtu prokuröri kinnitas ametisse keiser justiitsministri ettepanekul.
Prokurör kuulus ringkonnakohtu koosseisu, kuid ei allunud mitte kohtu esimehele,
vaid vastava piirkonna (Peterburi) kohtupalati prokurörile. Tema tegevuspiirkond kattus ringkonnakohtu omaga ja talle allusid ringkonnakohtu prokuröri abid. Kuulus kubermangu vanglate hooldamise komiteesse, karskuskuratooriumi, väeteenistus-, vabriku-, talurahvaasjade ja linnaasjade komisjoni.
Ringkonnakohtu prokuröri ülesandeks oli esitada süüdistus kriminaalkuritegude
puhul, juhatada politseijuurdlust, jälgida eeluurimist, suunata kohtuasju, süüdistada kohtus kohtualuseid, vaidlustada kohtuotsuseid, korraldada kohtuotsuste täideviimist, osaleda kriminaalasjade taasalustamises, valvata kohtuistungitel seadustest kinnipidamise üle ja avaldada arvamust seaduste kohaldamise kohta.
Ringkonnakohtu prokurör oli kohustatud seadustes ilmnenud puudustest teatama
kohtupalati prokurörile ja jälgima vanglates kinnipeetavate isikute kinnipidamise õigsust.
Osa ülesandeid võis jaotada prokuröri abidele, kuid pidi isiklikult osalema ringkonnakohtu osakondade üldkoosolekutel, jälgima kohtuasjade arutamise käiku ringkonnakohtus ja nende otsuste elluviimist, osalema ringkonnakohtu istungitel, kus arutati kohtualluvust või kaebusi kohtu-uurijate vastu, jälgima riiklike kuritegude uurimist kuni kohtupalati prokuröri saabumiseni ja võtma oma abilt asja uurimise üle, kui see pakkus huvi valitsusele.
Vähemalt kord aastas pidi prokurör revideerima oma abide tööd. Aru andis kohtupalati prokurörile.
Pärast vahepealseid segadusi muudeti Eesti Ajutise Valitsuse 27.11.1918 määrusega kõik keisririigi aegsed kohtuasutuste seadused (kuni 06.11.1917 ukj seisuga) taas kehtivaks.
1920. a Eesti Vabariigis moodustatud prokuratuurisüsteemis läksid ringkonnakohtu
prokuröri funktsioonid üle rahukogule, 1935. a-st alates taas ringkonnakohtu prokurörile.

Materjal

Materjalist on säilitatud ainult iseloomulikud näidised. 1951. a makuleeriti Tallinna ringkonnakohtu prokuröri fondist 19 832 säilikut ja 23,3 kg lahtist materjali ning 1953. a Riia ringkonnakohtu prokuröri fondist 4923 säilikut ja 6,2 kg lahtist materjali. 1980. a anti
Läti NSV Riiklikule Ajalooarhiivile üle 3266 säilikut, 1990. a andis Läti Ajalooarhiiv üle
153 säilikut, mis kanti nimistusse nr 2.

Justiitsministeeriumi, Peterburi kohtupalati prokuröri ringkirjad ja eeskirjad; istungite ja
ülekuulamiste protokollid; prokuröri abide aruanded kohtuasjade liikumise, poliitiliste
üleastumiste arvu jm kohta, kohtualuste ja eeluurimise all olevate isikute toimikute
nimistu (1916–1917, f 242); prokuröri otsuste ja korralduste raamatud, kohtumääruste
raamatud (f 139); kinnipeetavate palvekirjad sõjakohtu otsuse ülevaatamise, rindele
saatmise, vahi alt vabastamise jm kohta; kirjavahetus ja toimikud kohtuasjade läbivaatamise, poliitiliste liikumiste ja streikide, tsensuuriseaduse, ehituseeskirjade, metsanduseeskirjade, tolli- ja aktsiisiseaduste rikkumise, väeteenistus- ja hobuste andmise kohustusest kõrvalehoidmise, hulkurluse, era- ja ametiisikute solvamiste, kelmuste, valedokumentide ja valeraha valmistamise, väljapressimiste, rendilepingute rikkumise, talumaade ebaseadusliku müügi ja piiritähiste hävitamise, perekonnaseaduste ja religioossete tavade rikkumise, tapmiste, vägistamiste ja enesetappude, võlgade sissenõudmise ja kahjude hüvitamise; asumisele saatmise, vangide põgenemise, sideliinide ja raudteede lõhkumise, hoonete, vara ja metsade süütamise (1905, 1907–1917), kehavigastuste tekitamise, pillamise, varguste, ametikohustuste täitmisel volituste ületamise jm seaduserikkumiste kohta; töötajate isikutoimikud; registratuurraamatud.

Seonduv aines

LVVA 117 — Riia ringkonnakohtu prokurör, 5242 s, 1889–1917.
Vabariigiaegsete ja okupatsioonijärgsete ringkonnakohtu prokuratuuride ja prokuröride
fondid Riigiarhiivis.

Seadused

ПСЗ II, nr 41 473, 41 475–41 478 (1864); ПСЗ III, nr 6188 (09.07.1889).
RT 1918, nr 1; 1920, nr 55/56.

Kirjandus

Viljar Peep. Pilguheit Eesti õiguse ja kohtute arengule. – Kleio 1995, nr 1 (11), lk 16–26.