Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

5.1.2. Lossikohus

Schlossgericht

Дворцовый суд

Ajalugu

Rootsiaegsed lossi(linnuse)läänide kohtuasutused.

Lossikohtud loodi Liivimaal juba Poola ajal, Eestimaal pole algus teada. Neid oli Liivimaal 5: Riias, Tartus, Pärnus, Võnnus, ja Dünaburgis. J. Skytte vähendas 1630. a nende arvu 3le (Riias, Tartus, Kokneses) ja kaotas lossikohtutelt kriminaaljurisdiktsiooni õiguse, jättes alles julgeolekupolitsei ja täidesaatvad funktsioonid. Lossikohtu esimees oli (lääni)asehaldur, kes oli ühtlasi kindluse komandant, käsutas sõjalist võimu ja oli kuninglike domeenide valitseja. Teda abistasid kuninga poolt ametisse määratud komissarid. Lossikohus oli II instants maakohtute suhtes ja tegutses riigile kuuluvates kindlustes. Tallinnas, Paides ja Rakveres lõpetas tegevuse seoses linnuseläänide kadumisega 17. sajandi II veerandil, Haapsalus pärast lossi põlemist 1688. a. Iga aadlikust maavaldaja võis ise valida, kas kasutab oma talupoegade suhtes kodukari õigust või saadab kurjategija lähimasse lossi. Tartu ja Riia lossikohtud pidid täide viima ka ülemkonsistooriumi otsuseid.

Seonduv aines

Haapsalu Lossikohtu protokollid 1643–1651.
Vt Haapsalu Magistraat, f 992.

Seadused

Buddenbrock. Sammlung der Gesetze, welche das heutige livländische Landrecht erhalten. Bd. II. Riga 1821.