Fondiloend

5.2.3. Meeskohus

Manngericht

Маннгерихт

Ajalugu

Feodaalkohus Vana-Liivimaal 16. sajandi lõpuni ja Eestimaal kuni 20.11.1889.
Teisi nimetusi: vasallikohus.
Liivimaal vastasid neile maakohtud. Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. Pädevust laiendas 1630. a reform, millega anti meeskohtule menetlemiseks esimese instantsina talupoegade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid (meeskohtunik ja kaks kaasistujat) valima kohalik rüütelkond kolmeks aastaks. 1653. ja 1664. a määrustega anti osa aadlike tsiviilasju ülemmaakohtu kompetentsi. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvarade müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus. Asehalduskorra ajal 1783-97 tegutsesid meeskohtute asemel kreisikohtud ja alammaakohtud. Pärast meeskohtute likvideerimist 1889. aastal läksid nende funktsioonid edasi rahu- ja ringkonnakohtutele.



Materjal

Ülemmaakohtu ja justiitsministeeriumi ettekirjutused, kuberneride publikaadid, Senati ukaasid, kohtuistungite protokollid, missiivid, kohtutoimikud, aruanded ja andmikud, teenistuslehed; kirjavahetus kuberneri, pastorite jt-ga; kohtutoimikud piiritülide, võlgade, varguste, tapmiste, tulekahjude, nõidumiste jm kohta, vakuraamatud, toimikute ja kohtuasjade registrid.

Seonduv aines

EAM F 221 - Lääne Meeskohus; f 222 - Viru-Järva Meeskohus