Fondiloend

1.2.5.4. Miilitsaasutused

Milizbehörden

Mилиция

Ajalugu

Riigivõimu täidesaatvad asutused korra ja julgeoleku tagamiseks.

Miilitsaasutusi hakati organiseerima endiste politseiasutuste asemele kohe pärast Vene Ajutise Valitsuse võimuletulekut. 1917. a märtsi alguses, seoses kubermangukomissari ametikoha loomisega, määrati miilitsaülemad ja moodustati miilitsakomiteed.
17.04.1917 võttis Vene Ajutine Valitsus vastu määruse miilitsa asutamise kohta, millega määratleti miilitsaasutuste koosseis: maakonna ja linna miilitsaülemad, kellele alluvad nende abid, jaoskonna miilitsaülemad nende abidega ja vanemmilitsionäärid ning militsionäärid. Jaoskondade ülematele allusid otseselt nende abid, vanemmilitsionäärid ja militsionäärid, vanemmilitsionääridele allusid militsionäärid. Maakonna ja linna miilitsaülematel oli kantselei eesotsas sekretäriga, käskjalad, arestimaja ja arhiiv; jaoskonna miilitsaülematel oli kantselei ja arestimaja. Nähti ette asutada valitsuse miilitsainspektorite ametid miilitsaasutuste tegevuse revideerimiseks. Miilits kui riigivõimu täidesaatev organ allus siseministeeriumile. Miilitsaülemad allutati otseselt maakonna ja linna omavalitsustele kohustusega kord aastas esitada aruanne. Ametnike arvu ja palga küsimused jäeti kohalike nõukogude ja linnanõukogude määrata.

Miilitsaasutuste ülesanded: võtta tarvitusele abinõud korra ja seaduserikkumiste lõpetamiseks; täita kõiki valitsuse ja omavalitsuste seaduslikke nõudmisi; teatada elanikele võimude määrustest ja teadaannetest; anda välja tõendeid ja tunnistusi; valvata avalikes kohtades korra järele; abistada õnnetuste puhul; abistada kohut ja sõjaväeametkonda; juhinduda teadete kogumisel senistest seadustest; koostada korrarikkumiste kohta protokolle; vajaduse korral vahistada korra- ja seadusterikkujaid.

1917. a sügisel asutasid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud valdades rahvamiilitsa. Ajutise Valitsuse miilitsaasutused likvideeriti 1917. a lõpul ja 1918. a algul nii nõukogude kui ka Saksa okupatsiooniasutuste poolt.

Materjal

Ajutise Valitsuse, Eestimaa Kubermangukomissari, Peeter Suure Merekindluse komandandi, Eestimaa Toitluskomitee ja miilitsaülemate määrused, käskkirjad, korraldused, ringkirjad ja eeskirjad; koosolekute, ülekuulamis- ja läbiotsimisprotokollid; aruanded, toimikud ja kirjavahetus valdades miilitsa organiseerimise, isikute tagaotsimise, dokumentide väljaandmise, ülekuulamiste, läbiotsimiste, kriminaalkuritegude, nakkushaiguste, põllutööjõu arvelevõtmise ja toitlusküsimuste kohta; miilitsate nimekirjad, palgalehed, raamatupidamise ja registratuurraamatud.

Seonduv aines

Suurem osa miilitsaasutuste fonde asub Tallinnas Riigiarhiivis.

Seadused

Määrus miilitsa asutamise kohta — Eesti Kubermangu Teataja nr 17. 1917.
Временное положение о милиции. Петроград 1917 (EAA 4699-1-305).
Временные правила об уездной милиции (EAA 4760-1-2).