Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Mõisapiirkonna (valla) politseiasutus.

Mõis teostas oma piirkonnas politseilist järelevalvet ka varem, kuid mõisapolitsei institutsiooni seadustasid esmakordselt 1816./1819. a priikslaskmisseadused — seoses liikumisvabaduse andmisega talupoegadele seati lisaks olemasolevale maapolitseile (adrakohtunikud ja sillakohtud, Kreispolizei) sisse kogukonnapolitsei (vallapolitsei, Gemeindepolizei) igale kogukonnale, mõisapolitsei (Gutspolizei) igale vallale (mõisapiirkonnale) ja kihelkonnapolitsei igale kihelkonnale kihelkonna politseikohtu näol (kihelkonnakohus, Kirchspielsgericht). Uute politseiametite sisseseadmise eesmärgiks oli sundida vabakslastud talupoegi kui riigi alamaid neile pandud kohustuste täitmisele (ETS 1816 III ptk § 117).

Mõisapolitsei ülesandeks oli rahu ja korra tagamine, seaduste ja kohustuste täitmise jälgimine kogu mõisa piirides, süüdlaste kinnipidamine ja kohtu alla andmine, kõrgemalseisvate asutuste korraldustest teadaandmine ja kogukonnapolitseile edastamine, kogukonna liikmete nimekirja edastamine adrakohtunikule iga kolme aasta järel, passide ja lubade (suuremate talude pidajad võisid vastava loa alusel ilma passita liikuda kubermangu piirides) väljaandmine ja vajadusel passide olemasolu kontrollimine, õnnetusjuhtumitest teatamine ja abinõude tarvituselevõtt. Mõisapolitsei kontrollis kogukonnapolitsei tegevust. Mõisapolitsei tegevuse peale võis kaevata kihelkonnakohtusse.

Vastavalt 1866. a vallaseadusele jäi kiriku- ja eramõisate piirides mõisapolitsei ametikohustus endiselt mõisniku (kirikumõisas mõisavalitseja) kätte. Kroonumõisate mõisapolitsei kohusetäitja määramisel oli riigivarade valitsuse otsustada, kas ametikandjaks oli mõisarentnik või mõni kohtuasutus.
Kogukonnamaa (vallamaa, talumaa) ei kuulunud enam mõisapolitsei piirkonda, politseifunktsiooni täitmise tagamine kuulus vallavanema kohustuste hulka (valla- e kogukonnapolitsei). Mõisapolitseile jäi järelevalveõigus mõnede vallapolitsei toimingute üle. Vallavalitsuse ametlik kirjavahetus toimus kuni 1890. a-ni mõisapolitsei kaudu. Kohtumõistmine talupojaseisuse liikmete üle politseiasjades kuulus kogukonnakohtu (vallakohtu) kompetentsi.
Mõisnikel oli õigus mõisapolitsei kohustust teistele isikutele delegeerida, mis ei vabastanud neid vastutusest mõisapolitsei kohustuste täitmise eest (v.a kohusetäitja asemike enda tekitatud kahju tasumine). Kohusetäitja asemiku määramisest tuli teavitada kihelkonnakohut, kroonumõisates kinnitas selle ka riigivarade valitsus. Seadus nägi ette juhud, kus mõisapolitsei funktsioonid anti vallapolitseile (1866. a vallaseadus, 1888. a politseiseadus).

Mõisapolitsei õigused ja kohustused: riigivalitsuse käskude ja seaduste kuulutamine mõisamaa piires; mõisamaa piires, vajadusel vallamaa piires, samuti laatadel, kõrtsides ja trahterites avaliku korra ja rahu hoidmine, hulkujate ja kurjategijate kinnipidamine ja vajadusel maapolitsei juurde toimetamine, tulekahjude, veeuputuste ja muude õnnetusjuhtumite korral vajalike abinõude tarvituselevõtt ning vastavate käskude ja korralduste andmine; juurdluse algatamine laevahuku korral vastavalt kauplemisseadusele; iseäralikest sündmustest ja nähtustest maakonnapolitsei teavitamine ning statistikakomitee poolt nõutud arupärimistele vastamine (maapolitsei kaudu); isiku kogukonnast väljaheitmisest teavitamine kõrgemalseisvasse kohtuasutusse kahe nädala jooksul; mõisamaa piires toime pandud kuritegude puhul süüaluste toimetamine valla- või maapolitsei kätte; õigus isikute käest, kes ei olnud kogukonna liikmed, kuid elasid mõisamaa piirides, isikutunnistust küsida ning kõiki inimesi ka vestlusele kutsuda; õigus vallakogukonna palvel või nimel kohtutesse palvekirju esitada; õigus kasutada oma, maapolitsei poolt kinnitatud, pitserit. Ametikirjade juures ei olnud mõisapolitseil tarvis kasutada tempelpaberit, ametlikke kirju võis saata posti teel.

1888. a politseireformi teostamisel jäi mõisapolitsei alles. Kohustused jäid üldiselt samaks, tegevuspiirkond ahenes mõisamaa territooriumile, mis ei välistanud koostööd vallapolitseiga. Vallapolitseil ei olnud enam kõrgemate instantsidega suhtlemisel vajadust kasutada mõisapolitsei vahendust.
Kõrgemalseisvad instantsid: kihelkonnakohus ja maapolitsei (Eestimaal adra-, Liivimaal sillakohtunikud), 1888. a-st maakondade politseivalitsused.
Mõisapolitsei kaotati 1916. a.