Fondiloend

8.5.3. Piibliselts

Bibelgesellschaft

Эвангелическо-библейское общество

Ajalugu

Piibli tõlkimise, trükkimise ja levitamisega tegelev organisatsioon.
Piibliseltsi eesmärgiks oli kõigile pühakirja kättesaadavaks tegemine nende emakeeles.
1804. a asutati Londonis Briti ja Välismaa Piibliselts (BVPS). Selle eeskujul asutati piibliselts ka Peterburis, põhikiri kinnitati 06.12.1812. Selts alustas tööd 11.01.1813. See oli pooleldi riiklik asutus, mis tegutses valitsuse toetusel ning mille juhatusse kuulusid kõrged ilmalikud ja vaimulikud ametiisikud. 1814. a septembris nimetati Peterburi Piibliselts ümber Venemaa Piibliseltsiks.
Seltsi tegevuse toetamiseks loodi regionaalsel põhimõttel sektsioonid. 1813. a asutati sektsioonid Pärnus, Tallinnas (nn Eestimaa sektsioon) ja Tartus, 1814. a Kuressaares, 1816. a Pärnus (Pärnu-Viljandi sektsioon). Sektsiooni juhtis komitee, millel oli omakorda õigus rajada abipiibliseltse. Eestimaa sektsioonis asutati esimesed abipiibliseltsid Keilas ja Koerus (1818), Järva-Peetris (1820), Türil (1821) ning Pühalepas (1824). Tartu sektsioonis andis suure tõuke abipiibliseltside e piiblikoguduste tekkele 1817. a tähistatud reformatsiooni juubel.
Piiblikoguduste liikmeskonna enamuse moodustasid talupojad. Abipiibliseltsi juhtis abikomitee, mille koosseisus nn direktorite e vanematena oli ka palju talupoegi (reeglina kirikuvöörmündrid).
Piibliseltside toetusel hakkas Eestis ilmuma rohkesti vaimulikku kirjandust, eriti katekismuse ja piibli seletusi, palve-, laulu- ja jutluseraamatuid, samuti usulisi traktaate ja kirjeldusi.
1826. a suleti Venemaa Piibliselts koos kõigi sektsioonide ja abiseltsidega. 1827. a. asutati Peterburis Venemaa Evangeelne Piibliselts, mida ametlikult tunnustati 1831. a. Seltsi presidendiks valiti vürst Karl von Lieven. Samal aastal alustasid uuesti legaalset tegevust Tallinna, Tartu ja Kuressaare sektsioonid, samuti abiseltsid. Abiseltsi täidesaatev organ oli abikomitee. Abikomitee andis oma tegevusest aru sektsiooni komiteele, see omakorda Venemaa Evangeelse Piibliseltsi peakomiteele.
Uue piibliseltsi väljaandel ilmus 1835. a Tallinnas piibli uus, 3. parandatud trükk.
1839. a rajati Haapsalu sektsioon Noarootsi abipiibliseltsiga, millele lisandus 1840. a Ridala abipiibliselts. Haapsalu sektsioon varustas piiblitega ka Harjumaal asuvat Nissi kihelkonda.
Tartu sektsioon oli 1840. aastaks moodustanud abipiibliseltsid 16 kihelkonnas, 1884. aastaks 23 kihelkonnas.
Kuressaare sektsioonis oli 1840 a seitse abipiibliseltsi.
1843. a moodustati Narva sektsioon. Eestimaa sektsiooni uued abipiibliseltsid rajati 1836. a Järva-Jaanis, 1840. a Simunas, 1841. a Raplas, 1842. a Amblas ja Rakveres jne.
19 sajandi keskel liideti Haapsalu sektsioon Eestimaa sektsiooniga. 1899. a taastati iseseisev Pärnu sektsioon. 1900. aastaks oli Eestimaa kubermangus 50 abipiibliseltsi.
Eesti iseseisvumise järel 1918. a iseseisvusid ka kohalikud piibliseltsid. Jätkati sõja ja revolutsiooni tõttu takistatud ja katkenud tööd.
1919. a moodustati Venemaa Evangeelse Piibliseltsi Eesti sektsioonide baasil Evangeeliumi Eesti Piibliselts. Selle täidesaatvaks organiks oli peakomitee, seadusandlik võim kuulus peakoosolekule. Seltsi tegevuse toetamiseks loodi osakonnakomiteed Narvas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares.
1940. a sügisel Eesti Piibliselts suleti. Seltsi tegevus taastati 14.12.1991, pärast Eesti taasiseseisvumist.
Eesti Piibliselts on oikumeeniline organisatsioon, mille eesmärgiks on piibli tõlkimine, trükkimine, levitamine ja selle kasutama õpetamine. Piibliseltsi juhatusse kuuluvad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu, Eesti Metodisti Kiriku, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku, Eesti Evangeelse Vennastekoguduse, Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu, Roomakatoliku Kiriku ja Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi esindajad. 1999 a lõpul oli Eesti Piibliseltsil 587 liiget.

Materjal

Piibliseltsi põhikirjad (1813, 1831, 1919), raamatukogu seltsi põhikiri (1823), Venemaa Evangeeliumi Piibliseltsi Kuressaare sektsiooni (1880—1918) ja Tartu sektsiooni (1813—1890) protokollid, Venemaa Evangeelse Piibliseltsi aruanded (1903—1906) ja peakomitee koosolekute otsused (1814—1816), osakondade, Tartumaa ja Saaremaa abipiibliseltside aruanded (1818—1922), koguduste kassaaruanded (1860—1899), pastorite ankeedid tegevuse kohta (1897—1904), Tartu sektsiooni liikmete nimekiri (1815), Tartu sektsiooni kirjavahetus rae, piibliseltsi peakomitee, konsistooriumi ja teistega sektsiooni rajamise, kirjastamise ja muudes küsimustes koos registritega (1813—1920), toimikud piiblite levitamise ja müügi kohta (1813—1934), arveraamatud (1817—1934), lepingud kirjastajatega (1814—1890).

Seonduv aines

EAA — EELK koguduste fondid.
ERA f 14 — Eesti Vabariigi Siseministeerium.
TLA f 873 — Venemaa Evangeeliumi Piibliseltsi Eestimaa sektsioon, 2 s, 1876—1901.

Seadused

ПСЗ I nr 25287 (06.12.1812), ПСЗ II nr 475(15.07.1826), nr 4423 (14.03.1831).
Liivi Aarma. Piibliseltside tegelased Eestis heategevuse edendajatena 19. sajandi esimesel veerandil. — Seltsid ja ühiskonna muutumine. Tartu-Tallinn, 1995, lk 51—74.
EAA 1265—1—46. — 58. Bericht der Ehstländischen Section der Evangelischen Bibelgesellschaft in Russland für das Jahr 1900 nebst einem Rückblick auf die Jahre 1826-1848. Tallinn, 1901.
EAA 1265—1—46. — 19. Bericht über die Wirksamkeit der Evangelischen Bibelgesellschaft in Russland 1899-1902 im Anschlusse die Allerhöchst bestätigten Statuten vom 14. März 1831. St Peterburg, 1903.

Kirjandus

http://www.eps.ee/