Fondiloend

8.2.4. Kogudused

Die Evangelisch-Lutherische Gemeinde in Estland

Приход Эстонской евангелическо-лютеранской церкви

Ajalugu

Kogudus on kirikuliikmete väikseim, algselt territoriaalsel printsiibil moodustunud üht õpetust ja jumalateenistuskorda tunnistav inimeste ühendus. Maakoguduste piirid langesid üldjuhul ühte kihelkonna piiridega, Eesti- ja Saaremaal esines selles osas tihtipeale ka erisusi. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. 17. saj jagunesid Eesti alal asuvad kogudused kaheksa praostkonna vahel (*EELK praostkond).
Koguduse tegevust ja hingehoidu korraldab ja juhib pastor. Varasemal ajal abistasid teda köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võis koguduse kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse koos abikiriku, juhatuse ja köstriga, kes toimetas kiriklikke talitusi. Koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võib oma liikmete arvukuse või kõneldava keele tõttu jaguneda pihtkondadeks.
Patronaadiõiguse alusel (kehtis kuni 1919. a) valis õpetaja (pastori) ametisse kirikupatroon, ehk see, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud. Maakoguduste puhul oli selleks enamasti kohalik mõisnik, linnades raad, kroonumaade puhul valisid õpetajat kõik kihelkonna mõisnikud, otsuse kinnitas kindralkuberner. Patronaadiõigus jäi mõisale ka omaniku vahetumisel.
1645. aastaks oli kogu Eesti ala Rootsi kuninga võimu all. Rootsi kuningriigis oli riigikirikuks luteri kirik. 1686. a valmis Rootsi kirikuseadus, mis oli riigiseadus kogu Rootsi riigi jaoks, Läänemereprovintsid kaasa arvatud. Koos kohalike muudatustega jõustus kirikuseadus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 1690. aastate algupoolel. Seadus ühtlustas õiguslikult Tallinna, Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Riia kirikuolud koguduse tasandil. Seaduse täies mahus rakendamiseni Rootsi ajal siiski ei jõutud, takistuseks kujunesid rüütelkonna vastuseis, suur näljahäda, katk ja Põhjasõda.
Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu. Kapitulatsioonilepingutes rüütelkondadega tunnustati vormiliselt senise kirikukorralduse säilimist ja ühtki Rootsi kirikuseaduse sätet enne 1832. a ametlikult kehtetuks ei tunnistatud. Kirikuseaduse faktilisele piiramisele aga viisid ühiskonnas ja kirikuelus toimunud praktilised muudatused. Rootsi kirikuseadusest jäid pärast 1710. a kehtima kitsamalt kultust, sakramente ja kirikuõigust normeerivad sätted ehk siis õigusnormid, mis puudutasid kõige enam koguduse igapäevaelu.
Kiriklike talituste põhialuseks oli Põhjasõja järel 1693. a agenda, praktikas tuli sagedasti ette, et pastorid lühendasid ja kohandasid teenistust oma äranägemisel. 1789. a ilmus uus saksakeelne agenda, mis reguleeris talituste üksikasju täielikumalt ja ajakohastas sõnastust. Pastoreilt nõuti uue agenda sisseviimist 1790. a algusest. 1805. a juulis saatis Liivi-, Eesti-ja Soomemaa asjade justiitskolleegium Eestimaa konsistooriumile eeskirja uue liturgiakorra kasutamise kohta.
Ukaasiga senatile 28.12.1832 kinnitas Nikolai I Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega. Kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Luterlik kirik riigikiriku staatust ei saanud, jäädes vaid sallitavaks kirikuks vene õigeusu kiriku kõrval. Seaduse põhjal loodi koguduste juurde haldusorganina kirikukonvendid, mille pädevusse kuulusid kiriku majandusasjad. Konvendi moodustasid kinnisvara omavad koguduseliikmed, sellel osales ka pastor (hääleõiguseta) ja vajadusel kirikuvöörmündrid.
31.05.1917 Tartus alanud esimene Eesti kirikukongress otsustas luua esimese vaba rahvakiriku meie maal. 18.02.1918 ühendati endise Eestimaa ja Põhja-Liivimaa kogudused ühtseks kirikuks. 1918. a oli Eestis 127 evangeeliumi-luteriusu kogudust.
18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis Eestimaa konsistooriumile (vt *EELK konsistoorium).
15.04.1919 võttis Ajutine Valitsus vastu "Evangeeliumi Lutheri koguduse omavalitsuse ajutise korralduse", mis rajanes esimesel kirikukongressil vastuvõetud otsustel. Korralduse põhjal olid koguduse omavalitsuslikeks organiteks täiskogu, nõukogu ja eestseisus. Senised kirikukonvendid kaotati. Täiskogu, kuhu kuulusid kõik vähemalt 20-aastased leeritatud koguduseliikmed, valis koguduse nõukogu, õpetaja (pastori), köstri ja revisjonikomisjoni; kinnitas aruande ja eelarve, otsustas muud tähtsamad koguduse ellu puutuvad küsimused.
Koguduse nõukogu tegeles koguduse jooksva majandamise ja asjaajamisega ja hoolekande korraldamisega, valis koguduse eestseisuse ja tegi täiskogule ettepanekuid õpetaja (pastori) ja köstri valimise kohta, hoolitses koguduse tegevuse edendamise eest.
Koguduse eestseisus oli nõukogu täidesaatev organ ja koguduse väline esindaja. Eestseisus koosnes esimehest, tema abist, kirjatoimetajast ja laekahoidjast. Eestseisuse ülesandeks oli jooksev raamatupidamine, kirikuteenrite ametissenimetamine, nõukogu pädevusse kuuluvate asjade ettevalmistamine.
10.—11.09.1919 toimunud teisel kirikukongressil võeti vastu Eesti Evangeelse Lutheri Usu Kiriku põhikiri.
12.11.1925 Riigikogus vastu võetud usuühingute seadusega lahutati kirik riigist (seadus jõustus 01.01.1926). Kõik varasemad kirikuseadused, määrused ja põhikirjad kaotasid kehtivuse. Seaduse põhjal moodustasid kogudused vastavalt registreeritud põhikirjale usuühinguid ja kirikud liite. Erakorralisel VII kirikupäeval võeti vastavalt usuühingute seadusele vastu uus EELK põhikiri ja koguduste statuut.
24.12.1934 kehtestati riigivanema dekreedina uus kirikute ja usuühingute ning nende liitude seadus. 03.05.1935 kinnitati Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku põhimäärused. Uue põhimääruse järgi oli EELK mitte usuühingute liit, vaid tervik, mis jagunes kogudusteks. Koguduse õpetaja (pastori) kinnitas ametisse konsistoorium, koguduse omavalitsuslikeks organiteks oli täiskogu, nõukogu ja juhatus.
1938. a oli EELK-s 185 kogudust. Aastatel 1939—1944 toimunud baltisakslaste ja eestirootslaste ümberasumise tagajärjel vähenes koguduste arv 17 võrra.
1940. a alanud Nõukogude okupatsiooniga algas kirikule raske ajajärk. Kiriku kogu vara riigistati, kiriklik laulatus kaotas juriidilise kehtivuse, kriminaalkoodeks keelas usuõpetuse andmise koolides, TÜ usuteaduskond suleti. Paljud kirikuõpetajad langesid repressioonide ohvriks. EELK juhtimise järjepidevus kodumaal katkes 1944. a novembris pärast piiskopi asetäitja Anton Eilarti arreteerimist (vt *EELK konsistoorium).
Kirikute ja koguduste tegutsemise raamseaduseks kehtestas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 05.07.1945 usuühingute tegevuse korraldamise ajutise juhendi (kehtis kuni 1977. a). Juhendi alusel tuli olemasolevad kogudused registreerida, taotlejaks pidi olema 20 täisealist ja täieõiguslikku koguduseliiget, tegutseda lubati ainult neil kogudustel, kellel on vaimulik. Kirikuvara natsionaliseeriti. Kiriku ja kirikumaa kasutamiseks pidid kogudused sõlmima kohalike täitevkomiteedega lepingud. Vähenes koguduste arv. 1946. a toimunud piirimuudatustega jäi Vene NFSV territooriumile Petseri ja Laura kogudus ning Kallivere abikogudus. Paguluses asuvas Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus (E.E.L.K.) oli 1957. a 62 kogudust, mis asusid Rootsis, Saksamaal, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias.
1969. a oli EELK-s 145 kogudust ja 15 abikogudust.
22.04.1977 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium usukoondiste põhimääruse, mis kitsendas veelgi koguduste tegevust.
1980. aastate teisel poolel surve kirikule vähenes. 1991. a taasavati Tartu ülikooli usuteaduskond. 17.12.1991 võttis EELK 23. kirikukogu vastu uue põhimääruse. Jätkus EELK osalemine Luterliku Maailmaliidu ja Kirikute Maailmanõukogu töös. 20.05.1993 võeti vastu kirikute ja koguduste seadus, mille kohaselt peab Eestis tegutsevate kirikute, koguduste ja koguduste liitude kohta registrit siseministeerium. 12.02.2002 võttis Riigikogu vastu uue kirikute ja koguduste seaduse.
EELK 26. kirikukogu 7. istungjärgul 2004. aastal võeti vastu uus EELK põhikiri. 2004. a kuulus EELK-sse 169 kogudust. Väljaspool Eesti piire kuuluvad EELK koosseisu Ülem-Suetuki, Peterburi ja Petseri kogudus Venemaal. E.E.L.K-sse kuulus 2004. a 63 kogudust.

Materjal

Luteriusu koguduste fondide materjalid jaotuvad seesmise ülesehituse järgi valdavalt nelja põhiossa: pastori kantselei, kirikueestseisja, kihelkonna koolivalitsus ja koguduse nõukogu. Lisaks neile leidub dokumente piibli- ja misjoniseltside, abikirikute jm kohta.
I. Pastori kantselei
Kirikuseadused, sh Venemaa evangeeliumi-luteri kiriku seaduste ja instruktsioonide reaalregister 1835. a (1261—1—243); ukaasid, patendid, sh Liivimaa kubermanguvalitsuse (LKV) patendid aastatest 1719—1803 (1296—1—7—18; 19—89), LKV patentide kronoloogiline nimistu (1261—1—271) ja LKV patentide kronoloogiline nimistu ühes alfabeetilise sisujuhatusega 1710—1822, 1823—1835 (1295—1—22, 23).
Igal aastal kiriku kantslist ettelugemisele kuuluvate patentide ja ringkirjade nimistud. Määrused, instruktsioonid, mitmesugused juhendid ning kõrgemalseisvatelt institutsioonidelt saadud direktiivse või soovitusliku iseloomuga dokumendid, sh Liivimaa konsistooriumi korralduste tähestikuline loetelu 1832—1842, 1843—1847 (1259—1—10, 11), Liivimaa konsistooriumi ringkirjade ja eeskirjade lühiannotatsioonidega nimistu 1795—1828 (1270—1—75), Liivimaa konsistooriumi käskkirjade alfabeetiline loetelu 1832—1873 (1284—1—204).
Ees-, põhi- ja ringkirjad, sh Liivimaa Kirikliku Kunsti Seltsi põhikiri (1256—1—94).
Peterburi üldkonsistooriumi ja Volga-äärsete sinodite protokollid (f 1228); Volga-äärsete praostkondade tegevusaruanded (1251—1—25; 1228—1—268—274). Ülemkirikueestseisja, praosti ja teiste kirikuvisitatsiooni protokollid, kirikukonvendi ja kirikunõukogu protokollid, praostkonna pastorite kokkutulekute, Eesti-, Liivi- ja Kuramaa konsistoriaalringkondade sinodite protokollid, introduktsiooniprotokollid.
Erinevatele asutustele esitatud aruanded, praostidele esitatud aruannete ärakirjad, statistilised kokkuvõtted koguduse liikmeskonna ja kiriklike talituste täitmise kohta, Saksa vabakoguduste statistilised tabelid 1834—1938 (1273—1—28). EELK aruanded.
Sünni-, abielu- ja surmameetrikad, leeritatute, abiellunute ja armulaualiste nimekirjad, personaalraamatud.
Kantslikladed- ja vihikud.
Mobiliseeritute, küüditatute, teadmata kadunute, luteriusust õigeusku siirdunud talupoegade nimekirjad. Rõugetevastase kaitsepookimise registrid.
Kirikukroonikad.
Kirikutähed. Sünni- ja ristimisteatised. Sünnitunnistused. Ristimise, leeri-, sünni- ja armulaual käimise tunnistused, abiellumisteatised ja -load. Matmisload.
Kirjavahetus riigiasutustega, konsistooriumiga, praostkonnaga, teiste koguduste, kirikute ja usuühingutega, ühiskondlike organisatsioonidega, kohalike asutuste ja üksikisikutega sh kuningas Gustav Adolfi ja kuninganna Kristiina kirjad 1624—1651 (1278—1—237). Laiuse pastor Johan Kõpu, koguduseliikmete ja teiste erakirju pastor Villem Reimanile 1892—1917 (1285—1—338); Martin Lutheri ladinakeelne (originaal?)kiri jumalasõna kuulutajale Georgius Scarnbrusele usuküsimustes 1540. a (1294—1—147).
Registratuurraamatud.
Arveraamatud ja -dokumendid, talude rendilepingud, toimikud ja kirjavahetus orelite ehitamise, kirikukellade soetamise, pastoraadi metsade majandamise, kirikuhoonete remondi jne kohta. Kirikumatriklid. Vakuraamatud.
Trükised ja käsikirjad, õpetajate ülevaated koguduse ja kihelkonna ajaloo kohta, agendad, käsiraamatud kirikutalituste kohta, lauluraamatud, noodid.
II. Kirikueestseisja
Eestseisjaametit puudutanud seadusandlikud aktid, ees- ja ringkirjad, juhendid.
Visitatsiooni-, kirikukonvendi ja muud protokollid.
Koguduse tegevuse aruanded, aruanded koolide ja vennastekogude asjus, usuõpetuse aruanded, aruanded viljasaagi ja viinapõletamise kohta.
Kirikuhoonete ja pastoraatide ehitamise ja remontimisega seotud dokumendid, plaanid, kaardid, eelarved; kirikumaade haldamise ja kasutamise toimikud, kirikukoormiste, koolihoonete ehituse ja remondi toimikud. Pastoraadi maade kaardid ja kirjeldused, sh surnuaia drenaažiplaani projekt (1257—1—187).
Korjandusvihikud, toimik hundijahtide pidamise asjus 1854—1872 (1261—1—388).
Kihelkonna elanike nimekirjad (revisjonilehtede mustandid), aruanded vabade inimeste kohta. Nekrutite nimekirjad.
Kirjavahetus kirikute hooldamise asjus. Registratuurraamatud. Arveraamatud ja
-dokumendid. Magasiaida raamatud, kirikumõisate vakuraamatud.
III. Kihelkonna koolivalitsus
Seadusandlikud aktid koolikorralduse kohta. Koolikonvendi-, koolivalitsuse koosolekute, koolide revideerimise protokollid. Õpilaste nimekirjad. Õppeplaanid. Õppetöö aruanded. Hinnetelehed, hindamispäevikud. Tunnistused. Kirjavahetus koolitöö korraldamise asjus, kooliõpetajate teenistuslehed. Arveraamatud ja -dokumendid.
IV. Koguduse nõukogu
Toimikud on moodustunud Eesti Vabariigi ajal ja sisaldavad nõukogu protokolle, andmeid koguduse varade valitsemise ja muude haldusküsimuste kohta.
V. Venemaa Piibliseltsi osakond
VI. Vabadussõjas langenute mälestussamba organiseerimiskomitee
VII. Pastori leskede ja orbude abistamiskassa
Pastori leskede ja vaeslaste abikassa põhikirjad.
VIII. Venemaa luterlike koguduste abistamiskassa
IX. Abikirik(ud)
X. Misjoniselts
XI. Koguduse lasteaed
XII. Leprosoorium

Seonduv aines

Paljusid dokumente säilitatakse kohapeal koguduste juures (sh meetrikaraamatuid).
Maa- ja linnavalitsuste perekonnaseisuosakondade arhiivid (isikulooline info).
ERA f 3192 — EELK Tartu ülikooli kogudus, 107 s, 1921—1948.
LVVA f 235 — Liivimaa evangeelse luteriusu kirikuraamatud; f 6952 — Eesti kirikute visitatsiooniprotokollid.
PRAK f 708 — Peetri kirik (saksa kogudus); f 1010 — Katariina kirik (rootsi-saksa kogudus); f 1824 — Jaani kirik (eesti-saksa kogudus); f 1896 — Anna kirik (saksa kogudus); f 1921 — Maria kirik (soome kogudus); f 2294 — Peterburi ja Peterburi kubermangu luteri kirikute meetrikaraamatute kollektsioon, 1892—1915.
Pihkva Oblasti Riiklik Keskarhiiv, f 858 — Псковская лютеранская церковная община, 7 s, 1870—1880. Saksakeelsed meetrikaraamatud ja koguduseliikmete nimekirjad.
RGIA f 821 — Teiseusuliste vaimulike asjade departemang; f 828 — Evangeeliumi-luteriusu üldkonsistoorium; f 829 — Venemaa evangeelsete-luteriusu koguduste abistamiskassade keskkomitee; f 1480 — Petrogradi Evangeeliumi-luteriusu Konsistoorium.
RTO arhiiv.
TLA — Koguduste fondid.

Seadused

Kirchen-Gesetz und Ordnung, So der Grossmächtigste König und Herr CARL der Eilffte, Der Schweden, Gothen und Wenden König, etc. Im Jahr 1686 hat verfassen und Im Jahr 1687 im Druck aussgehen und publiciren lassen. Mit denen dazu gehörtgen Verordnungen. Stockholm, Sine anno.
ПСЗ II nr 5870, nr 5871 (28.12.1832).
RT 1919, 28/29, 71; 1925, 183/184, 96; 1934, 107, 840; 1935, 43, 438; 1939, 105, 810;
ENSV Teataja 1945, 28, 440.
Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja 1977, 19, 222.
RT I 1993, 30, 510; RTI 2002, 24, 135.

Kirjandus

Märksõnad: abiks väljaande “Eesti kirikud” koostajale. Koostaja Lembit Raid. Tartu, 1993. (Käsikiri ajalooarhiivi raamatukogus.)
Lembit Raid. Tartu Ülikooli usuteaduskond 1632-1940. Teatmik. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1995.
Janis Tobreluts. Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku arhiivide minevik ja tänapäev. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetool. Juhendaja dr Riho Altnurme. Tartu, 2004. (Käsikiri ajalooarhiivi raamatukogus).

Andres Andresen. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710-1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. — Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis. 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
L. Arbusow. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Mitau, 1904.
Baltische Kirchengeschichte. Hrsg. R.Wittram. Göttingen, 1956.
Die evangelische Prediger Livlands bis 1918. Hrsg. v. M. Ottow, W. Lenz. Köln&Wien, 1977.
Die Evangelisch-Lutherischen Gemeinden in Russland: Eine historische-statistische Darstellung. Bd 1. St. Petersburg, 1909; Bd.2. St. Petersburg, 1911.
Die Pastoren des Konsistorialbezirks Estland 1885-1919. Hrsg. v. E. Amburger. — Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte. Bd. 11. Köln&Wien, 1988.
Estonia Christiana Eximio Domino Johanni Kõpp nonaginta annos feliciter explenti discipuli congratulantes dedivicaverunt. — Eesti Usuteadlaste Selts paguluses Toimetused. 15. Holmiae, 1965.
Johan Kõpp. Kirik ja rahvas: Sugemeid Eesti rahva vaimse palge kujunemise teelt. Lund, 1959.
Mati Laur. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783). (Scripta Archivi Historici Estoniae). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2000.
H. R. Paucker. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge. Reval, 1849.
Riho Saard. Eesti kirikuajaloo bibliograafia (1918-1997). — Reports from the Department of Orthodoxy and East European Church Studies III University of Helsinki. Saarijärvi, 1998.
R. Saard. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 1870-1917. — Suomen kirkkohistoriallisen seuran toimituksia 184. Helsinki, 2000.
Vello Salo. Riik ja kirikud 1940-1941. Brampton, 2000.
Olaf Sild, Vello Salo. Lühike Eesti kirikulugu. Tartu, 1995.
http://www.eelk.ee/kogudused.html