Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Пробстный округ Эстонской евангелической лютеранской церкви

Ajalugu

Praostkond on teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis kiriku alaosana, mille ligemaks vaimulikuks on praost. Praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest.
1627. a nimetas piiskop J. Rudbeckius Eestimaal ametisse Harju, Järva, Viru, Maa-Lääne (Kullamaa, Lihula ja Kirbla, Mihkli, Märjamaa ning Vigala kihelkond), Ranna-Lääne (Haapsalu, Hanila, Karuse, Lääne-Nigula, Martna, Ridala ja Varbla kihelkond), Saarte-Lääne (Hiiumaa kihelkonnad, Vormsi ja Noarootsi kihelkond) praosti.
1636. a loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel samuti kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja Tartu. Tartu praostkonna jaotamisest kahe praosti vahel on andmeid juba 1637. a ja Pärnu teisest praostkonnast 1671. a.
1646. a allutati Saaremaa kiriklikult Eestimaa piiskopile. 1647. a moodustati Saaremaa praostkond. 1652. a alustas tööd Saaremaa konsistoorium (vt *Saaremaa konsistoorium), mille alluvuses praostkondi polnud. 1650. a jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: Ida-Harju (Jaani, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Kose ning Kuusalu kihelkond) ja Lääne-Harju (Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ning Rapla kihelkond).
1686. a kirikuseadus kinnitas piiskopi/ülemsuperintendendi õigust praoste ametisse nimetada, kuid kohalikud kirikuõpetajad võisid esitada endale enam meeldivaid kandidaate. Praostid pidid igal aastal visiteerima praostkonna kogudusi, kogunema kahel korral aastas korraldatavale piiskoplikule sinodile, et arutada kirikuprobleeme, eksamineerida õpetajaameti-kandidaate ning pühitseda neid ametisse.
Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu. Pärast 1710. a määras Liivimaal praostid ametisse kuberner ülemsuperintendendi ettepanekul, Eestimaal nimetas praostid ametisse konsistoorium (vt *EELK konsistoorium). Saaremaal määrati 1712. a ametisse praost, kes täitis kirikujuhi kohuseid. 1731. a pandi Saaremaal ametisse superintendent, kes allus praosti õigustes Eestimaa piiskopile (vt *Saaremaa konsistoorium).
1772. a moodustati Virumaa idaosast Alutaguse praostkond (Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkond).
Asehalduskorra ajal (1784—1796) oli igas kreisis eraldi praostkond. Eestimaal säilis kaheksa ja Liivimaal neli praostkonda, kuid nende piirid muutusid. Tallinna asehaldusvalitsuse publikaat 20.03.1785 kehtestas järgmise jaotuse: Tallinna praostkond (Toomkogudus, Keila, Jüri, Jõelähtme, Harju-Jaani, Kuusalu, Ambla, Kose kihelkond);
Paldiski 1. praostkond (Rapla, Juuru, Hageri, Nissi kihelkond);
Paldiski 2. praostkond (Harju-Madise koos abikirikuga Ristil, Märjamaa, Kullamaa kihelkond);
Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond);
Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond);
Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond);
Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond);
Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond);
Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond).
Liivimaal nimetati Pärnu 2. praostkond ümber Viljandi praostkonnaks ja Tartu 2. praostkond Võru praostkonnaks.
Tsaari ukaas 26.02.1797 taastas asehalduskorra-eelse halduskorra. See tähendas ka endise praostkondade süsteemi taastamist.
1804. a jagati Põhja-Liivimaal asuvate praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi ja Võru praostkond. Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond.
Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond.
Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.
Ukaasiga senatile 28.12.1832 kinnitas Nikolai I 28.12.1832 Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega. Kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Seaduse põhjal valisid praostkondade pastorid endi keskelt kaks kandidaati, neist ühe kinnitas Venemaa siseministeerium kohaliku konsistooriumi ettepanekul praostiks. Praost allus otseselt ülemsuperintendendile (vt *Eestimaa ülemsuperintendent) ja konsistooriumile (vt *EELK konsistoorium, *Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, *Saaremaa konsistoorium, *Evangeelse Luteriusu Üldkonsistoorium Peterburis). Praosti kohustuseks oli edastada praostkonna pastoritele kõrgemalt tulnud ettekirjutusi, koguda pastorite aruandeid, visiteerida vähemalt kord aastas praostkonna kirikuid ja saata igal aastal ülemsuperintendendile enda ja pastorite teenistuskirjad. 28.12.1832 kirikuseaduse järgi oli nii Eesti- kui Liivimaal kaheksa praostkonda.
1890. a suleti *Saaremaa konsistoorium ja loodi Saaremaa praostkond.
30.03.1917 ühendati Põhja-Liivimaa administratiivselt Eestimaa kubermanguga.
31.05.—01.06.1917 peeti Tartus I kirikukongress, mis võttis vastu otsuse kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna. 18.02.1918 ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga. 18.02.1919 kinnitatud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis.
15.04.1919 võttis Ajutine Valitsus vastu "Evangeeliumi Lutheri koguduse omavalitsuse ajutise korralduse" (vt *EELK kogudused). 10.—11.09.1919 toimus Tallinnas II kirikukongress, kus võeti vastu Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (EELK) põhikiri. Põhikirja järgi valis praosti praostkonna sinod.
Eesti Vabariigi algul liideti Ranna-Lääne ja Maa-Lääne praostkond Lääne praostkonnaks, moodustati Tallinna praostkond, kuhu kuulusid kuni 1890. a Tallinna linnakonsistooriumile ja edaspidi otse Eestimaa konsistooriumile allunud Tallinna all-linna eesti kogudused.
Saksa ja rootsi vähemusrahvusele loodi eraldi praostkonnad. Saksa praostkonda kuulus Narva Johannese, Nõmme Saksa Lunastaja, Paide Saksa Püha Risti, Peetrimõisa, Pärnu Niguliste, Rakvere Saksa, Tallinna Diakonisside asutuse, Tallinna Niguliste, Tallinna Oleviste, Tallinna Toompea Saksa ja Tartu Jaani kogudus. Rootsi praostkonda kuulus Tallinna Rootsi-Soome Mihkli, Ruhnu ja Vormsi kogudus. Narva kirikud, sh ka Soome-Rootsi Mihkli kogudus liideti Alutaguse praostkonnaga Narva-Alutaguse praostkonnaks.
1925. a Kirikupäeva otsuse kohaselt jagati Võru praostkond kaheks: Võru praostkonda jäi Kanepi, Laura, Petseri, Põlva, Räpina, Rõuge, Vastseliina ja Võru kogudus, Valga praostkonda Elva, Hargla, Kambja, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste-Laatre, Valga-Jaani, Valga-Peetri, Valga-Luke ja Võnnu kogudus.
1935. a kehtestatud EELK põhimääruste järgi kinnitas praosti ametisse konsistoorium. Praost võis olla ametis niikaua, kui ta täitis vastavas praostkonnas pastori kohustusi.
1939. a taastati sinodite õigus valida praost, ent viimase volitused kestsid ainult viis aastat.
1939. a oli Eestis 16 praostkonda. Pärast 1939. a alanud baltisakslaste ja eestirootslaste ümberasumist saksa ja rootsi praostkond likvideeriti. 1951. a liideti Narva-Alutaguse praostkond Viru praostkonnaga. Saaremaa praostkonnast ja Saarte-Lääne praostkonna Hiiumaa kogudustest moodustati Saarte praostkond.
1953. a algas eksiilis asuvate E.E.L.K. koguduste liitumine praostkondadeks. 1999. a kuulus E.E.L.K-sse 58 kogudust, mis jagunesid kuue praostkonna vahel.
EELK 26. kirikukogu 7. istungjärgul 2004. a võeti vastu uus EELK põhikiri. 2004. a kuulus EELK-sse 169 kogudust, mis jagunesid 12 praostkonna vahel.

Materjal

Tartu praostkonna arhiiv aastatest 1640—1940 hävis 1941. a sõjategevuse käigus (EAA 3825—1—165, l. 139).
Kubermanguvalitsuse, konsistooriumi, ülemsuperintendendi ringkirjad, juhendid ja määrused tsensuuri, koolide, teiseusuliste ja muu kohta (1728—1952).
Hoolekandeseltside, koolide, kassade ja muude ühiskondlike organisatsioonide põhikirjad (1867—1918).
Eesti-, Liivi- ja Kuramaa, Saaremaa, Riia, Tallinna, Peterburi, Volga-äärsete maade, praostkonna jt sinodite (1834—1940) ning misjoni-, pastorite-, köstrite jt konverentside (1802—1934) protokollid.
Pastorite valimise (1752—1918); koguduste (1775—1929) ja koolivisitatsioonide (1786—1909) protokollid.
Viljandi praostkonna kroonika (1804—1812); aruanded koguduste usuelu, majanduse, koolide, sündinute, abiellunute, surnute jm kohta (1797—1965).
Apostlikku õigeusku siirdunute nimekirjad (1834—1864).
Kirjavahetus konsistooriumi, ülemsuperintendendi, pastorite, kirikueestseisjate ja teistega pastorite töö, visiteerimise, koolide jm asjus (1749—1939).
Toimikud sinodi materjalidega kirikukari, agenda, karskustöö jm asjus (1846—1912), hernhuutlaste (1831—1871), hoolekande, ehitamise, koolide jm (1806—1927) asjus.
Viljandimaa kooliõpilaste kontrolltööd usuõpetuses (1892—1903).
Viljandi praostkonna vakantsikassa määrused (1844—1901), aruanded (1886—1910), kirjavahetus (1887—1900), kassadokumendid (1898—1910).
Pastorite leskede ja orbude kassade põhikirjad (1771—1900), aruanded (1751—1895), Võrumaa kassa protokollide ärakirjad (1814—1832), kirjavahetus (1818—1904), kassadokumendid (1844—1912).
Põhjaeestimurdelise Liivimaa osa kirjastuskassa põhikiri (1868), protokollid (1873—1892), aruanded (1847—1891), kirjavahetus pastorite ja teistega raamatute trükkimise, levitamise, Pärnu depoo likvideerimise ja muis asjus (1879—1899), toimikud lauluraamatu ja piibli parandatud väljaannete asjus (1886—1900), kassadokumendid (1867—1920).
Piibli abiseltside aruanded (1826—1907), kirjavahetus (1818—1888).
Võru praostkonna pastorite lugemisringi raamatukogu kataloogid (1817—1829), rändraamatukogude jaotamiskavad (1819—1832), kirjavahetus (1819—1836); kurttummade kasvatamise haruseltsi protokollid, aruanded ja kirjavahetus (1896—1913).
Pastorite, köstrite ja organistide teenistuslehed ja elulood (1801—1940). Registratuurraamatud (1787—1941).
Kassaraamatud ja -dokumendid (1799—1937); Paide kirikumõisa majaraamat (1917—1920).
Noodiraamatute, referaatide, ettekannete ja uurimuste käsikirjad (1796—1910). Trükised (1817—1931). Inventari- ja arhiivinimistud (1877—1941).
Võru praost Rothi ettepanek Liivimaa konsistooriumile praostkonna kirikute pitsatite kasutuselevõtmiseks koos kirikupitserite joonisega 1808 (f 1205—1—10, l. 77).