Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

8.2.2. Ülemkirikueestseisja-ametid

Oberkirchenvorsteher-Amt

Главный церковный попечитель

Ajalugu

Maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks.
Ülemkirikueestseisja-ametisse kuulusid maanõunik ilmaliku eesistujana, maakohtu liige ilmaliku kaasistujana ja praost vaimuliku kaasistujana, 1711. a lisandus juristist notar.
Ülemkirikueestseisja-ameti ülesandeks oli: kirikueestseisjate juhendamine, nende tegevuse kontrollimine, ametisse seadmine ja vallandamine; kirikuhoonete, teede ja sildade korrashoiu organiseerimine; kirikumaade omandiõiguslike probleemide lahendamine; koguduste majandusliku olukorra, kirikuõpetajate sissetulekute ja vaimulike leskede ning orbude eest hoolitsemine ja vaeste hoolekande organiseerimine; ebausukommetega võitlemine; järelevalve talurahvakoolide üle (vt *algkool/luteri usu mõisa-, valla-. ja kihelkonnakool, *maakooliamet, *Eestimaa kubermangu ülem-maakoolikomisjon). Järelevalve korras allus ülemkirikueestseisja kubernerile.
Liivimaal loodi ülemkirikueestseisja-ametid kindralkuberneri o8.05.1650 ja 28.01.1668 korraldustega (vt *Liivimaa rootsiaegne kindralkuberner). Kuningliku korraldusega 30.06.1691 sätestati 1686. a kirikuseaduse täiendused Liivimaa jaoks. Kuningliku korraldusega 20.12.1694 kinnitati, et Liivimaa kirikuõiguslikuks aluseks on 1686. a kirikuseadus, sama korraldusega likvideeriti ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid (vt *alamkonsistoorium). Ülemkirikueestseisja-amet taastati 1727. a maapäeva otsusega (vt *Liivimaa rüütelkond). Ülemkirikueestseisja-ameti eesistujaks oli maanõunik, liikmeteks üks praost ja üks aadlikust assessor.
Eestimaal loodi ülemkirikueestseisja-ametid 28.12.1832 vastuvõetud Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadusega. Vastavalt seadusele koosnes ülemkirikueestseisja-amet Eesti- ja Liivimaal ülemkirikueestseisjast, ühest ilmalikust ja ühest vaimulikust liikmest. Eestimaa kubermangus oli neli (Harju, Viru, Järva, Lääne) ning Liivimaa Eesti osas kolm (Tartu-Võru, Pärnu-Viljandi, Saare) ülemkirikueestseisja-ametit.
Ülemkirikueestseisja-ametid lõpetasid tegevuse 1917. a.

Materjal

Liivimaa kubermanguvalitsuse ja senati ukaasid ning patendid (1801—1914). Eesti- ja Liivimaa kubermanguvalitsuse, Liivimaa ülemkonsistooriumi ning ülemkirikueestseisjate eeskirjad, ringkirjad ja korraldused (1750—1919).
Harjumaa (1911—1914), Järvamaa (1834—1918), Läänemaa (1834—1858), Saaremaa (1768—1912), Tartu-Võrumaa (1759—1918) ja Virumaa (1854—1918) ülemkirikueestseisja protokollid, kihelkondade revideerimise (f 1200, f 1197) ja kirikukonventide (1810—1918) protokollid. Pastorite ja kirikuteenrite tulude kindlakstegemise komisjoni protokollid ja toimikud (f 1200). Liivi- ja Eestimaa saksa evangeeliumi-luteriusu koguduste delegaatide istungite protokoll 1917. a (f 1200).
Aruanded ja protokollid Pärnu-Viljandi (1789—1815), Saaremaa (1848—1874) ja Tartu-Võru (1776—1841) ülemkirikueestseisja piirkonna koolide kohta.
Elanike (1765—1795), kirikute ja ülemkirikueestseisjate (1898—1917), mõisate adramaade (1824) ja mõisate (1855) nimekirjad (f 1197). Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu maakonna vakuraamatute loendid (1809).
Aruanded, toimikud ja kirjavahetus kirikueestseisjate ametisse kinnitamise ja töölt vabastamise; koguduste asutamise ja revideerimise, kirikukoormiste ja maksude, kirikuvara, kirikumaade ja metsa, surnuaedade, maade mõõtmise ja hindamise, kirikuhoonete ja kihelkonna teede ehituse ning remondi, koolide asutamise, kooliõpetajate ja koolimaade, kihelkonna posti, kihelkonnakohtute, majanduslike küsimuste ning usulahkude kohta Harjumaa (1834—1919), Järvamaa (1840—1918), Läänemaa (1823—1919), Pärnu-Viljandimaa (1718—1752, 1806—1917), Saaremaa (1684—1919), Tartu-Võrumaa (1712—1919) ja Virumaa (1846—1919) ülemkirikueestseisja piirkonnas; Pihkva-Riia raudtee ehitamiseks maade võõrandamise kohta (1887—1893, 1904—1905).
Aruanded kirikute vara kohta (1688—1918).
Toimikud talurahvarahutuste kohta Saaremaal (1846, 1905—1906).
Harjumaa (1847—1854), Järvamaa (1900—1918), Läänemaa (1860), Saaremaa (1792—1855), Tartu-Võru (1798—1919) ja Virumaa (1899—1917) ülemkirikueestseisjate missiivid.
Valdade teede kaardid (1197—1—120, daatumita). Vormsi pastoraadi maade kaart 1870. a (1196—1—12).
Registratuurraamatud (1787—1919). Arveraamatud ja -dokumendid (1785—1919).
Köstrileskede toetuskassa põhikiri (f 1198). Maasurnuaedade kodukorrad (f 1194).

Seadused

ПСЗ II nr 5866 (28.12.1832), nr 5870 (28.12.1832), nr 5871 (28.12.1832).

Kirjandus

Andres Andresen. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710-1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. — Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis. 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
Eesti territooriumiga seotud institutsioonid keskajast kuni 1917. aastani. Tööversioon, I vihik, 1997