Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

7.3. Vilistlaskogud

Ajalugu

Akadeemilise organisatsiooni tegevliikmed, kes olid lõpetanud (või katkestanud) õpingud ülikoolis ning/või lahkunud ülikoolilinnast, astusid selle akadeemilise organisatsiooni vilistlaskogu liikmeks. Teisel juhul sai vilistlaskogu (ühtlasi organisatsiooni) liikmeks koopteerimise teel. Organisatsiooni põhikirja järgselt oli vilistlasel õigus: osaleda sisemise korraldusega seotud küsimuste otsustamisel-lahendamisel, kanda organisatsiooni välistunnuseid, olla valitud vilistlaskogu ametitesse. Vilistlased olid liikmemaksukohustuslikud. Vilistlased võisid moodustada väljaspool ülikoolilinna koondusi (ka välismaal).
Vilistlaskogud olid üliõpilasorganisatsioonidele kuuluvate kinnisvarade (konventide, seltside jm. hooned) omanikud. Neil olid oma institutsioonid (juhatused, kirjakogud, aukohtud, revisjonitoimkonnad, organisatsioonide üliõpilastest liikmete materiaalseks abistamiseks mõeldud stipendiumi- ja abistamiskassad, majandusküsimustega tegelevad toimkonnad, kinnisvarade haldamisega tegelevad komisjonid jne).
Vilistlaskogud likvideeriti 31.07.1940 väljaantud ülikoolide seaduse muutmise seaduse põhjal. Jätkasid tegevust 1940—1944 põranda all ja paguluses alates 1944/45. a. Alates 1988. a taastati tegevus Eestis.