Fondiloend

7. Üliõpilasorganisatsioonid ja akadeemilised ühendused

Ajalugu

Aastatel 1802–1940 tegutses Tartu ülikoolis üle 200 mitmesuguse üliõpilasorganisatsiooni – Landsmannschaft’id, Burschenschaft’id, korporatsioonid, seltsid, ühingud, üliõpilaskogud jt ühendused.
Kuni 19. saj lõpuni domineerisid Tartu üliõpilaskonnas baltisaksa korporatsioonid ja seltsid, alates *Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli loomisest 1919. a erinevad eesti organisatsioonid.
31.07.1940 väljaantud ülikoolide seaduse muutmise seaduse põhjal tunnistati kõik Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonid alates 01.08.1940 likvideerituks. Üliõpilasorganisatsioonid olid kohustatud oma arhiivid ja varad üle andma Tartu ülikooli rektori poolt moodustatud likvideerimiskomisjonile. Saksa okupatsiooni ajal 1941—1944 üliõpilasorganisatsioone ametlikult taastada ei lubatud. Paljude üliõpilasorganisatsioonide ja nende vilistlaskogude tegevus jätkus paguluses.
Nõukogude okupatsiooni ajal oli akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide tegevus keelatud. 1988. a alates hakkasid üliõpilasorganisatsioonid ja nende vilistlaskogud oma tegevust Eestis taastama.
Üliõpilasorganisatsioonid *Tartu Keiserlikus Ülikoolis
Korporatsioon
Kinnine üliõpilasorganisatsioon, mille tegevus tugineb kindlatele reeglitele. Korporatsioonile on iseloomulik ainult üliõpilastest ja vilistlastest koosnev kindel liikmeskond (liikmeksolek ühes välistab liikmeksoleku teises); liikmeksolek ei ole piiratud ühe või teise ülikoolis õpetatava erialaga, organisatsioonina poliitilises tegevuses ei osaleta. Korporatsioon tegutseb konvendiprintsiibil (kõiki organisatsiooni asju arutatakse ja otsustatakse üldkoosolekul) ja eluaegsuse printsiibil (liikmeksolek ka vilistlasena).
Ametlikult oli korporatsioonide asutamine Tartu ülikoolis keelatud kuni 1855. a.
19. saj esimesel kolmandikul konkureeris maakondlik (Landsmannschaft) ja üliõpilaskondlik (Burschenschaft) ühinemisprintsiip. Maakondlik printsiip lähtub keskaegsetest Euroopa ülikoolidest, kus üliõpilased ühinesid päritolu järgi natsioonidesse. Saksamaa ülikoolides nimetati neid Landsmannschaft'ideks. Üliõpilaskondlik e Burschenschaft'i printsiip sai alguse allgemeine deutsche Burschenschaft''i kaudu Saksamaa ülikoolides aastatel 1815—1818, kui eesmärgiks seati kogu üliõpilaskonna liitmine aateühenduseks Saksamaa ühendamise nimel.
1803. a moodustati kõiki üliõpilasi ühendav Burschenschaft. Aastatel 1808—1811 lõhenes see neljaks Landsmannschaft'iks: Curonia, Estonia, Livonia ja Finnonia. 08.09.1808 loetakse Kuramaalt pärinevate üliõpilaste poolt asutatud korporatsioon Curonia alguseks. 1812. a läksid maakondlikud kogud laiali, seejärel tegutses mitu Burschenschaft'i, mille tegutsemisaeg jäi lühikeseks eeskätt eesti- ja kuramaalaste opositsiooni tõttu liivimaalaste domineerimisele.
07.09.1821 asutati korporatsioon Estonia, 20.09.1822 Livonia (Dorpati Livonia), 21.01.1823 Fraternitas Rigensis.
1827. a sõlmiti Estonia, Livonia ja Fraternitas Rigensise poolt kartell-leping, millega 1832. a ühines Curonia. 1828. a asutasid poola tudengid oma rahvusliku korporatsiooni Polonia (läks laiali 18.05.1843) ja 1829. a Venemaalt pärit tudengid korporatsiooni Ruthenia (läks laiali 1836. a I semestril). Laialimineku põhjustas Ch!C! keeldumine neid oma liikmeks võtta. Polonia taastati 1906. a.
1826. a asutati Fraternitas Rigensise rebaste poolt Allgemeine Burschenschaft, millest sai Burschenschaft’i põhimõtteid aktsepteerivaid üliõpilasi koondav organisatsioon. 30.11.1833 sulges ülikooli kohus Burschenschaft’i, osa selle liikmeid relegeeriti, enamikule määrati kartserikaristus.
25.08.1832 leppisid korporatsioonid kokku tunnustada üliõpilaskonna siseelu reguleerivat üldkommaani (allgemeiner Comment). See sätestas üliõpilaste õigused ja kohustused üliõpilaskonnas, korporatsioonide õigused ja kohustused, kohtumenetluse korra üldkommaanist üleastumiste korral ja duellireeglid. Kommaan oli salajane. Samal aastal hakati korraldama korporatsioonide eestseisuste liikmete ühisnõupidamisi — *Chargiertenconvent’e (Ch!C!). Ch!C! kehtestas ja täiendas üliõpilaskonna üldkommaani, määras uute korporatsioonide asutamise tingimused ja üliõpilaskonna asutused. Nimetus Ch!C! kätkeb endas kahte tähendust: ühelt poolt korporatsioonise eestseisuste liikmete (à 3 meest) ühisnõupidamine, mis oli üliõpilaskonna kõrgeim organ, teiselt poolt kõigi liikmeskorporatsioonide ja nende liikmete kogum, omamoodi seisuslik korporatsioon.
1847. a läks Ch!C! laiali ja selle asemele asutati 10.05.1847 Esindajate Konvent (Repräsentantenconvent, Rep!C!), mis idee järgi esindas kõiki üliõpilasi. 02.03.1850 Ch!C! taastati.
1850–1851 asendati termin Landsmannschaft üldkommaanis terminiga korporatsioon, Landsmann jäi edasi korporatsiooniliikme sünonüümiks. Ch!C! lihtsustas uute korporatsioonide asutamist. 10.03.1850 asutati korporatsioon Baltica. Samal aastal taastati Ruthenia (24.11.1841 taastati väljaspool Ch!C!-d, 1847—1848 tegutses Esindajate Konvendi sektsioonina, 1850—1857 tegutses Ch!C!-sse kuuluva korporatsioonina). Baltica suleti 1856. a ja Ruthenia 1857. a.
27.04.1855 kinnitas kuraator Georg Friedrich von Bradke reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele, millega korporatsioonid legaliseeriti. Ch!C! 1860. a otsuse kohaselt oli korporatsioonide olemasolu lubatud vaid Ch!C! liikmetena.
16.05.1879 asutati korporatsioon Neobaltia, 15.05.1881 Fraternitas Academica. 10.05.1882 tunnustas Ch!C! lätlaste korporatsiooni Lettonia Ch!C! liikmena. Lettonia asutati 1870. a läti üliõpilasseltsina, mida ametlikult ei registreeritud (1905. a astus Lettonia Ch!C!-st välja). Aastatel 1857—1861 tegutses peamiselt läti päritolu tudengite korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis (1859), 1865—1866 usuteadlaste korporatsioon Arminia ja 1884—1887 korporatsioon Tarbatonia Polonia (tegutses ametlikult tunnustamata organisatsioonina). Kümned eestlastest üliõpilased kuulusid 19. saj keskpaiku baltisaksa korporatsioonidesse või garanteerisid nende juures kommaani.
1881. a asutasid eesti üliõpilased, hilisema Eesti Üliõpilaste Seltsi eelkäijad, korporatsiooni Vironia, mille asutamistaotluse Ch!C! 1882. a tagasi lükkas.
21.10.1887 keelas kuraator värvikandmise väljaspool Tartu linna, ühtlasi tugevnes järelevalve korporatsioonide liikmeskonna üle (ülikooli valitsus hakkas nõudma semestrinimekirju). 1893. a hakkasid kehtima Jurjevi (Tartu) Keiserliku Ülikooli üliõpilaste ja vabakuulajate eeskirjad. Korporatsioonide tegevust ei keelatud, kuid nende tegevus oli vaid sallitud. 11.11.1890 keeldus Riia õpperingkonna kuraator Nikolai Lavrovski registreerimast EÜS-i liikmete asutatud korporatsiooni Fraternitas Viliensis.
23.08.1894 kehtestati üliõpilasmundri kandmise kohustus ja keelati seega avalik värvide kandmine.
13.11.1902 keisri poolt kinnitatud Venemaa ülikoolide üliõpilaskorporatsioonide tüüppõhikirja kohaselt oli taas võimalik asutada üliõpilasühendusi. Võimude suhtumist korporatsioonidesse leevendas veelgi asjaolu, et Tartu korporatsioonide liikmed ei kuulunud 20. sajandi alguse üliõpilasrahutuste ajal mässajate hulka.
31.10.1904 lubas kuraator jälle avaliku värvikandmise.
Pärast 1905. a revolutsiooni leevendati korporatsioonide asutamise tingimusi. Korporatsiooni asutamiseks ei olnud enam vajalik Ch!Ch! nõusolek, sest juba reeglitega korporatsioonidele oli asutamisloa andmine rahvahariduse ministeeriumi pädevuses. Aastatel 1906—1918 asutati Tartus kümme uut korporatsiooni, enamik neist mittesaksa korporatsioonid, sealhulgas eesti korporatsioonid Fraternitas Estica (1907), Sakala (1909), Ugala (1913) ja farmatseutide Fraternitas Liviensis (1918).
I maailmasõja ajal, 14.06.1915, keelas Daugava sõjaväeringkonna ülema abi kindralleitnant Pavel Kurlov jälle avaliku värvikandmise. Samal aastal nõuti korporatsioonide sisemise asjaajamise üleviimist vene keelele, keelati saksa keele kõnelemine avalikes kohtades ja saksakeelsete laulude laulmine. Korporatsioone ära ei keelatud. Ainsana suleti siseministeeriumi 01.04.1915 korraldusega Bessaraabia sakslaste korporatsioon Teutonia, põhjuseks osalemine poliitilises tegevuses kodumaal.
Üliõpilasseltsid ja teised üliõpilasorganisatsioonid
Üliõpilasseltsid tekkisid tavaliselt eri- või huvialasel printsiibil. Mitu üliõpilasseltsi asutati ka sellepärast, et rahvuslike korporatsioonide asutamine ei olnud võimalik algul Ch!C!, hiljem venestatud ülikooli juhtkonna vastuseisu tõttu. Seetõttu tegutsesid seltsidena näiteks mõned eesti, poola, juudi, vene ja läti üliõpilasorganisatsioonid.
19. saj algul tegutses mitmesuguseid registreerimata üliõpilaste ringe.
1867. a lõpul asutati korporatsioon Arminia sulgemise järel *Usuteaduse Üliõpilaste Selts (1867–1916 ja 1918–1939).
1868. a võeti vastu uued üliõpilaseeskirjad, mis lubasid asutada teaduslikke üliõpilasseltse. Nende registreerimise õigus oli ainuisikuliselt rektoril. 19. saj kohustasid seltside põhikirjad oma liikmeid kommaani tunnustama, teaduslike seltside liikmete hulgas oli korporatsioonide liikmeid.
04.02.1883 registreeris rektor Eduard Georg von Wahl teadusliku üliõpilasseltsina alates 1870. a koos käinud ja 1881—1882 korporatsioon Vironiat asutada üritanud *Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS).
Teistes Venemaa ülikoolides oli eestlastest üliõpilastel oma ühendusi kergem asutada. Peterburis asutati 1884. a Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts, hilisem EÜS Põhjala ja Riias 26.11.1900 korporatsioon Vironia ning 1907. a EÜS Liivika (varasem Riia Üliõpilaste Selts, vahepeal Laene).
Alates 1879. a tegutses Vene Üliõpilaste Selts (ametlikult asutati 1881., registreeriti 1885. a) Ühing asutati vene üliõpilaste poolt, liikmete hulgas oli hulgaliselt teiste Vene impeeriumi rahvaste esindajaid ja kuni juudi organisatsioonide asutamiseni palju juute.
1881/82. õa tegutses juudi üliõpilaste nn Seltskondlik ring (Geselliger Kreis), mis lagunes Kirjanduse ja Muusika Seltsiks (registreeriti 1883. a) ja Ajaloo ja Kirjanduse Teaduslikuks Seltsiks (registreeriti 1884. a).
Rahvahariduse ministri ettepaneku alusel 21.06.1899 anti Tartu ülikoolile üldeeskirjad üliõpilasühingute tegevuse kohta: lubati teaduslike ja kirjanduslike ühingute ning üliõpilaskooride-orkestrite asutamine.
23.12.1901 kehtestas haridusminister Pjotr Vannovski ülikoolide ajutised reeglid, mille kohaselt lubati ülikoolide juhtkondadel registreerida üliõpilaste teaduslik-kirjanduslikke ringe, kunsti-, käsitöö- ja kehalise kasvatuse ringe, üliõpilassööklaid, vastastikuse abistamise kassasid, laenu-hoiukassasid, toetuskassasid, puudustkannatavatele tudengitele rakenduse leidmise ühinguid, raamatukogusid ja lugemissaale.
1908. a asutati Üliõpilaste spordiring (1908. a alates üliõpilasselts "Sport") ja 1911. a Üliõpilaste igakülgse kehalise arengu selts (vt *Eesti Akadeemiline Spordiklubi).
24.06.1907 kinnitas keiser eeskirjad üliõpilasorganisatsioonidele ja koosolekute korraldamise kohta kõrgemate õppeasutuste ruumides. Selle alusel asutasid aastatel 1907—1917 mujalt tsaaririigist tulnud vene rahvusest üliõpilased Tartus uusi organisatsioone — maakondlikke kogusid e zemljatšestvo'id. Kokku moodustati ligi 40 eri kubermangudest pärit maakondlikku kogu.
1915. a loodi esimene Eesti rahvuslikke üliõpilasorganisatsioone ühendav keskasutus – Eesti Korporatsioonide Liit.
1917. a algul tegutses ülikoolis umbes 50 ametlikult registreeritud üliõpilasorganisatsiooni.
Üliõpilasorganisatsioonid Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis
01.12.1919 avati Tartu ülikool Eesti Vabariigi riikliku ülikoolina. Üliõpilasorganisatsioonide tegutsemiseks enam riiklikke takistusi ei olnud.
17.05.1920 toimus Tartu üliõpilaste üldkoosolek, kus otsustati moodustada kõiki üliõpilasi ühendav Tartu ülikooli üliõpilaskond. 1920. a detsembris valiti üliõpilaskonna edustus (vt *Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esindus).
Üliõpilasorganisatsioonid olid registreeritud ülikooli juures, tavaliselt puudus neil juriidilise isiku staatus. Loa uue üliõpilasorganisatsiooni tegevuse alustamiseks andis ülikooli nõukogu, kes registreeris ka kõik varem asutatud organisatsioonid, mis eesti ülikoolis tegevust jätkasid. Pärast Tartu ülikooli seaduse vastuvõtmist 1925. a andis üliõpilasorganisatsioonile tegevusloa ülikooli valitsus, kellel oli ka õigus üliõpilasorganisatsioone igaveseks või ajutiseks sulgeda.
Tallinna Tehnikainstituudi loomise järel 1936. a võisid üliõpilased ka selle juures moodustada uusi organisatsioone. Formaalselt asutati Tartu korporatsioonide ja seltside koondused ja osakonnad Tallinna Tehnikainstituudi juures samuti iseseisvate organisatsioonidena, sest 1930. aastate lõpu riiklik ülikoolipoliitika üritas takistada nii üliõpilasorganisatsioonide katusorganisatsioonide kui üliõpilasorganisatsioonide osakondade tekkimist. Hiljem, veidi enne nõukogude okupatsiooni algust, lubati siiski mõlemad.
Juriidiliselt reguleerisid üliõpilasorganisatsioonide tegevust vaid organisatsiooni enda põhidokumendid (põhikiri, kodukord, uusused) ja Eesti Vabariigis kodanikuühendustele kehtivad eeskirjad (näiteks kaitseseisukorra kehtimise ajal kohustus registreerida eelnevalt koosolekute toimumine jms).
24.09.1937 vastuvõetud ülikoolide seadusega (jõustus 01.01.1938) allutati Eestis tegutsevad ülikoolid ja ühtlasi nende juures tegutsevad üliõpilasorganisatsioonid ühtse riikliku kontrolli alla. Reguleeriti üliõpilaste poolt loodavate ning varem tegutsenud akadeemiliste organisatsioonide olemus ning tegevus. Seaduse kohaselt võisid nii Tartu ülikooli kui Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased moodustada vaid üliõpilaskonvente ülikoolide valitsuste loal. Üliõpilaskonventidele kehtestati ühtne näidispõhikiri, määratleti liikmeskonna minimaalne suurus, tegutsemispõhimõtted ning liikmete edasine staatus pärast kõrgkooli lõpetamist (koondumine vilistlaskogudesse). Põgusalt reguleeris seadus ka teiste, nn erisihiliste üliõpilaste ühingute asutamise korda.
Eraldi oli reguleeritud üliõpilasi hõlmava keskasutuse (üliõpilaskonna esindus) loomine ning tegevus (vt *Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esindus). Üliõpilasorganisatsioonide tegevus keelati pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 31.07.1940 ülikoolide seaduse muutmise seadusega.
Eesti korporatsioonid ja üliõpilasseltsid
Eesti meeskorporatsioonid asutati baltisaksa korporatsioonide eeskujul. 05.12.1919 registreeris kuraator Peeter Põld meeskorporatsioonid Fraternitas Estica, Sakala, Ugala ja Fraternitas Liviensise. 1920. aastatel asusid Tartusse Riia ja Peterburi Eesti üliõpilasorganisatsioonid (1920. a korporatsioon Vironia, 1924. a korporatsioon Rotalia). Eesti meeskorporatsioonide katusorganisatsiooniks oli 1915. a asutatud Eesti Korporatsioonide Liit.
1920. a asutasid EÜS-ist lahkunud liikmed segaseltsi Veljesto, 1922. a eraldus EÜS Ühendusest üliõpilasselts Raimla. Osa seltse moodustati *maakondlike üliõpilaskogude baasil. Üliõpilasseltside katusorganisatsioonina tegutses 1924—1926 Eesti Üliõpilasseltside Liit, mis 1926. a lagunes sisevastuolude tõttu. Samal aastal taastati see uuesti, kuid kõigi seltside esindajad tegevuses ei osalenud. 1931. a lagunes see jälle mõnede seltside lahkumise järel. 1931. a moodustas neli väiksemat seltsi Üliõpilasseltside Liidu, mis lagunes 1937. a. Samal aastal asutati Eesti Üliõpilasseltside Liit, mis suleti uue üliõpilasseaduse põhjal 1938. a ja taastati uuesti 17.05.1940.
Esimese naiskorporatsioonina asutati 1920. a korporatsioon Filiae Patriae, 1924. a asutati korporatsioonid Indla, Lembela ja Amicitia. 1919. a registreeriti Eesti Naisüliõpilaste Selts (asutati 1911. a *Mihhail Rostovtsevi eraülikooli ja Anton Jassinski kõrgemate naiskursuste üliõpilaste poolt), tegutsesid ka naisüliõpilaste seltsid Ilmatar ja Ahava. Naiskorporatsioonidel oma katusorganisatsiooni ei olnud, naisüliõpilaste seltsid kuulusid seltside katusorganisatsiooni.
Maakondlikud üliõpilaskogud
1920. aastate algul asutati Tartus Soome ülikoolide eeskujul maakondlikke üliõpilaskogusid, mis vastandasid end olemasolevatele seltsidele ja korporatsioonidele. Üritati luua uut, eestilikku üliõpilasorganisatsiooni tüüpi. Enamik võttis varsti üle korporatsioonide sisekorralduse elemente kuni värvilindi ja -teklini. Mõned kogud reorganiseeriti meesseltsideks ja korporatsioonideks. Vaatamata aktiivsetele vormiotsingutele jäid kogud lühiealisteks, ainsa üliõpilaskogu baasil tekkinud organisatsioonina tegutses kuni 1940. a Harjumaa üliõpilaskogust välja kasvanud üliõpilasselts Concordia. 1925—1933 tegutses katusorganisatsioonina Üliõpilaskogude Liit.
Vähemusrahvuste üliõpilasorganisatsioonid
Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis jätkasid tegevust senised baltisaksa organisatsioonid, asutati ka uusi. Baltisaksa korporatsioonid enam endist tähtsust ei omanud. Osa korporatsioone lahkus Riiga (Curonia ja Fraternitas Rigensis). Tegevust jätkas *Usuteaduse Üliõpilaste Selts, asutati kaks naisseltsi: Baltisaksa Naisüliõpilaste Selts ja Saksa Naisüliõpilaste Ühing. Saksa korporatsioonide katusorganisatsioonina jätkas tegevust *Saksa korporatsioonide esindajate konvent (Chargierterconvent). Aastatel 1939—1940 toimunud ümberasumise (Umsiedlung) ja 1941. a järelümberasumise käigus lahkus enamik baltisaksa korporatsioonide liikmetest. Baltisaksa korporatsioonid likvideeriti 1939. a sügisel, ülikooli valitsus kustutas need oma asjaajamisest 12.01.1940.
Suurim vene üliõpilasselts oli 1920. a asutatud Vene Üliõpilaste Selts, mis ei olnud sõjaeelse Vene Üliõpilaste Seltsi õigusjärglane. 1922. a asutati vene üliõpilaste korporatsioon Slavia ja 1926. a korporatsioon Aeterna. Nende suurema omavahelise kakluse tagajärjel keelas ülikooli nõukogu korporatsioon Fraternitas Slavia tegevuse kolmeks aastaks (1929—1932). Slavia varikorporatsioonina tegutses sel ajal korporatsioon Ruthenia. 1924. a asutati Tallinna Tehnikumi juures vene korporatsioon Boeteia, mis 1926. a asus Tartusse ja 1931. a ühines Fraternitas Aeternaga. 1928. a asutati vene naiskorporatsioon Sororitas Oriens (1928—1938). Väiksematest vene üliõpilasorganisatsioonidest tegutsesid Petserimaa Üliõpilaste Selts (1924—1934), akadeemiline selts Ad scientiam et lucem (1926—1929) ja Vene Kristlik Üliõpilasühing. Pärast korporatsioon Fraternitas Slavia ärakeelamist lõppes ka Vene Üliõpilasorganisatsioonide Ühenduse tegevus.
Juudi organisatsioonidest jätkasid tegevust Akadeemiline Juudi Ajaloo ja Kirjanduse Selts ja Juudi Üliõpilaste Kirjanduse, Muusika ja Teaduse Selts (reorganiseeriti 1925. a korporatsiooniks Limuvia).
1923. a registreeris ülikooli nõukogu juudi üliõpilaste ühingu Hasmonaea, enamik selle liikmetest tuli Akadeemilisest Juudi Ajaloo ja Kirjanduse Seltsist. 1925. a asutati juudi naisüliõpilaste ühing Hacfiro (Hazfiro), mille liikmed tulid Akadeemilisest Seltsist. 1938. a läks Hacfiro väikese liikmete arvu tõttu laiali, osa liikmeist ühines Akadeemilise Seltsiga. Tegutsesid veel Juudi Soost Üliõpilaste Kassa (1874—1940) ja Akadeemiline Ühing Juuditeaduste Õppimiseks Šatal (1932—1940). Viimased ei olnud n-ö konvendiprintsiibil üliõpilasorganisatsioonid, mõlemasse kuulus ka teiste juudi organisatsioonide liikmeid.
Senised läti korporatsioonid ja seltsid lahkusid aastatel 1918—1920 Riia ülikooli juurde. 1926. a asutati Läti Üliõpilaste Selts Tartu ülikooli juures (Latvijas Studentu Biedrība pie Tartu Augstskolas), mis 1931. a reorganiseeriti korporatsiooniks Mētraine (suleti liikmete vähesuse tõttu 1935. a). 1926—1929 tegutses Soome üliõpilaste ühing Fraternitas Fennica.
Kristlikud üliõpilasorganisatsioonid
Peale Tartu saksa usuteadlaste seltsi tegutses mitmeid kristlikke üliõpilasorganisatsioone. Segaselts Eesti Kristlik Üliõpilasühing alustas tegevust 1921. a. Aastatel 1922—1934 tegutses Kristlik Vene Üliõpilaste ühing, 1925—1933 Kristlik Naisüliõpilaste Ühing, 1935—1940 Uskliküliõpilaste ühing. Kristlike üliõpilasorganisatsioonide katusorganisatsioon oli Kristlik Üliõpilaste Liit (1925—1940).

Materjal

Palju üliõpilasorganisatsioonide materjale on hävinud, paremini on säilinud Eesti ja Vene organisatsioonide materjalid. Suuremate fondide kohta (alates 200 säilikut) on antud eraldi materjalikirjeldus.
Põhikirjad, kodukorrad, eeskirjad, uusused, üliõpilasorganisatsioonide vahelised sõprus- ja kartell-lepingud, Moskva Eesti Üliõpilaste Seltsi põhikiri ja 1913/14. a aruanne (1760—1—48, 50). Konvendi ja juhatuse koosolekute protokollid. Tegevusaruanded.
Kirjavahetus auliikmetega, ülikooliga, üliõpilaskonnaga, eraisikutega, organisatsioonide ja asutustega.
Aukohtu protokollid ja korraldused, karistusmäärustikud.
Liikmete elulood ja nimekirjad, sh Sororitas Oriensi liikmete nimekiri (1752—1—24). Liikmete raamatud, liikmeks astujate sooviavaldused.
Korporatsioon Mētraine tegevuse (1797—1—14) ja EÜS Põhjala tegevuse ajalooline ülevaade 1884-1925 (1773—1—20).
Vene üliõpilasemigrantide organisatsioonide ühenduse konverentsi ettekande materjalid (f 1636).
Külalisraamatud, organisatsiooni külastamise päevikud (f 1742). Toimikud sektsioonide tegevuse kohta, sh raadiosektsiooni tegevuse kohta (1768—1—91, 93).
Referaadid (f 1792). Komisjonide dokumendid.
Arveraamatud ja -dokumendid, inventariraamatud ja üürilepingud. Majandusfondi õllevabrik Livonia arveraamat (1751—1—59).
Tseremooniate kavandid ja tervitustelegrammid. Üliõpilaste, üliõpilasorganisatsioonide ja ülikooli tegevust käsitlevad ajaleheväljalõiked. Üliõpilaslehe korporatsioonide tegevust käsitlevate erinumbrite käsikirjad ja lehtede erinumbrid (trükised) ja kroonikaraamatud. Spordivõistluste tabelid. Johannes Parti kapitali põhikiri (1773—1—151). Kommersi ja lipulaulud koos nootidega (1752—1—3; 1751—1—2). Laulikud, sõrmuse kandmise kord (f 1772) vappide kavandid, sõrmuste kavand (f 1775). Lipulaul ( 2653—1—6).
SELL-i konverentside kokkukutsumist puudutav kirjavahetus, konverentsi protokollid, resolutsioonid, päevakavad, osavõtjate nimekirjad. Kirjavahetus Keskbüroo asutamise kohta, tegevusaruanded. SELL-i tegevust puudutavad ajaleheväljalõiked, "Üliõpilaslehe" SELL-i erinumber, SELL-i informatsioonibülletäänid.
Tartu üliõpilaste jahtklubi koosolekute protokollid, aruanne Peterburi korraldatud ekskursiooni kohta. Peterburi üliõpilaste jahtklubi ja riigi jõenduse jahtklubi põhikirjad (f 2672).
Üliõpilaste Igakülgse Kehalise Arendamise Seltsi koosolekute protokollid, tegevusaruanded, liikmete nimekirjad, Üliõpilaste spordiringiga ühinemiskoosoleku protokoll, kassadokumendid (f 2673).
Piibliringidest ja piiblitundidest osavõtjate nimekiri (f 1785), EÜS Ühenduse päevik, ajakirjade Kõhuvalu raamat (1920—1933) ja Peavalu (1939—1940) käsikirjad (1771—1—94-97). Mitmesugused trükised.
Fotod.

Seonduv aines

EAA f 2100, nim 19; f 402, nim 7; f 2463 — Ajakirja Üliõpilasleht toimetus.

Seadused

Правила для студентов и посторонних слушателей Имп. Юрьевского университета. Юрьев, 1903.
RT 1937, 78, 641; 1940, 89, 864.

Kirjandus

Eesti Korporatsioonide Liit : MCMXV-MCMLXV : [juubelikogumik] / toimetaja Karl Arro Toronto: 1966.
EÜS Põhjala 120: [ajalehe Universitas Tartuensis lisa]. — Tartu Ülikool 2004, 26. november.
Eesti Üliõpilaste Selts "Ühendus" 1906-1931. Tartu, 1931.
Fraternitas Tartuensis. 1, Societas studiosorum Universitatis Tartuensis, 1929-1954. Toim Jaak Kukk jt Toronto, 1956.
Toomas Hiio. Üliõpilasorganisatsioonid Tartus. — Akadeemia 2003, nr 4, lk 691—730.
Korporatsioon Fraternitas Liviensis 80. [Tartu], 1997.
Korp! Indla 1924-1999. Toim Kadri Vider. [Tartu, 1999?].
Korp. Sakala: 1909-1934. Tartu: Korp. Sakala, 1934.
Korporatsioon "Vironia" Eesti Vabariigis 1918-1940. Toronto, 1990.
Spes Patriae. Toim Helmut Piirimäe. Tallinn: Olion, 1996.
Juhan Vasar. Tartu Üliõpilaskonna ajalugu. Tartu: Tartu Üliõpilaskond, 1932.
Verbum Habet Sakala: Korp! Sakala koguteos 1999. Koost Tarmo Kulmar. Tartu: Korp! Sakala, 2001.