Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

6.3.8.1. Vallakooliõpetajate seminar

Ajalugu

Luteri usu talurahvakooli madalamale astmele (küla-, mõisa- ja vallakoolid) õpetajaid ettevalmistav õppeasutus. Vt ka *algkoolid.
Lõuna-Eestis valmistasid talurahvakoolide madalamale astmele õpetajaid ette 1820. aastatel avatud kihelkonnakoolid. Seminarid asutati eelkõige Põhja-Eestis ja Saaremaal, kus kihelkonnakoolid kas puudusid või oli neid vähe.
11.04.1824 seaduse alusel lubati Balti kubermangudes asutada eraõppeasutusi talurahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks. Järvamaal asutati mõisnike algatusel Ataste seminar (1837—1854). 19. saj keskpaigas ja teisel poolel asutasid rüütelkonnad viis seminari: Eestimaa rüütelkond Jädivere (1845—1863), Kuuda (1854—1863) ja Paslepa (1873—1887), Saaremaa rüütelkond Kaarma (1871—1910) ja Liivimaa rüütelkond Tartu eesti vallakooliõpetajate seminari (1873—1887). Põhja-Eestis asunud seminarid allusid vastavalt 1875. a vastuvõetud Eestimaa kubermangu luteriusu maakoolide seadusele Eestimaa *ülem-maakoolikomisjonile. Tartu eesti vallakooliõpetajate seminar allus Liivimaa ülem-maakoolivalitsusele. Seminari õppeprogrammid ja -kavad kinnitas siseminister. Õppeasutuse tööd korraldas kuratoorium. Õppeaeg oli enamasti kolm aastat ja õppekeeleks eesti keel (Paslepa seminaris kuni 1879. a rootsi keel). Seminari astumiseks oli üldjuhul nõutav vallakooli haridus, Kaarma seminaris ja kaheaastase õppeajaga Tartu eesti vallakooliõpetajate seminaris nõuti kihelkonnakooli haridust.
28.11.1885 viidi seminarid siseministeeriumi alluvusest üle rahvahariduse ministeeriumi alluvusse. 19.02.1886 järgnes senati vastavasisuline ukaas. 1887. a jäi töötama ainult *Kaarma õpetajate seminar, ülejäänud kolm rüütelkondade ülalpidamisel olnud seminari suleti.

Seonduv aines

EAA f 854 — Eestimaa rüütelkond; f 957 — Saaremaa rüütelkond.

Seadused

ПСЗ I nr 29864 (11.04.1824).
Seadus Eestimaa kubermangu ewangeli-lutteruse usu maakoolide ja koolmeistrite seminaaride pärast. Keisri herra poolest 25.aprillil 1875 kinnitatud §21—29.
Lehrplan für das Ehstländische Lehrer-Seminar in Kuda Reval, 1878.
Именной Высочайший указ Правительствующему Сенату. 19 февраля 1886. Циркуляры по Дерптскому учебному округу за 1886 г. № 2, с. 29.

Kirjandus

Liivi Aarma. Kuuda seminar 150: ülevaade ja lühielulood: Kuuda Õpetajate Seminar 150 = Ritterschaftliches Lehrer Seminar Kuda 150. Juuru [Raplamaa]: Mahtra Talurahvamuuseum, 2004.
Lembit Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine (1803-1918). Tallinn: Avita, 2002.
Eesti kooli ajalugu: neljas köites: kaugemast minevikust tänapäevani. 1. kd, 13. sajandist 1860. aastateni. Toim Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
Jaan Kivisaar. Tartu Eesti vallakooliõpetajate (Hollmanni) seminar 1873-1887. Tartu, 1932.
Mihkel Neumann. Kuuda seminar ja tema kasvandikud. Tallinn, 1928.
Väino Sirk. Vallakooliõpetajate seminar. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 199—202.