Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kollektiivne organ luteriusu maakoolide juhtimiseks Liivimaa maakondades.
Teisi nimetusi: kreisi maakoolivalitsus, kreisi maakoolikohus.
Maakooliametid asutati 1839. a Liivimaa maapäeva otsuse alusel Liivimaa kubermanguvalitsuse 04.04.1840 patendiga. Kooliamet koosnes ülemkirikueestseisjast (vt *ülemkirikueestseisja-amet), kahest ilmalikust ja kahest vaimulikust koolirevidendist.
1870. a lisandus eelnevaile veel kaks talupoegade esindajat, 1887. a *õpperingkonna kuraatori poolt määratud liige ja *rahvakoolide inspektor.
1845. a instruktsiooni põhjal peeti aastas kaks plenaaristungit: üks talvel koolirevidentide aruannete ja teine suvel kihelkonna kooliaruannete ja kihelkonna koolikonventide otsuste läbivaatamiseks ja arutamiseks.
Maakooliameti ülesandeks oli: ülem-maakooliameti otsuste ja korralduste edastamine; juhendite andmine kohalike koolivalitsuste ülesannete ja töökorralduse selgitamiseks, juhendite andmine koolides õppetöö korraldamiseks, koolidele maa andmise korraldamine; koolimajade sihipärase kasutamise järele valvamine, juhendite andmine koolimajade ehitamiseks ja sisustamiseks.
Allus Liivimaa ülem-maakooliametile.
Seoses 1887. a *rahvakoolide direktorite ja inspektorite ametite asutamisega Tartu õpperingkonnas kaotasid maakooliametid oma esialgse tähtsuse koolide juhtimise, eriti õpetajate määramise osas.
Likvideeriti Eesti Ajutise Maavalitsuse poolt 11.08.1917 vastuvõetud "Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse" alusel (vt *Eesti Ajutise Maavalitsuse haridusosakond).
Materjal
Liivimaa ülem-maakooliameti ja maakooliametite ringkirjad, eeskirjad, käskkirjad ja instruktsioonid (1836—1912). Liivimaa maakoolide seadus (trükis, 1874). Koolide põhikirjad (1836—1897). Üldkoosolekute protokollid (f 1167, 1840—1897). Koolikonventide (1806, 1842—1887), visitatsiooni- ja revideerimisprotokollid (1736, 1785—1795, 1841—1885) ning aruanded (1841—1887). Helme ja Tarvastu kihelkonna koolivalitsuste protokollid (1838—1853). Maakooliõpetajate konverentside protokollide ärakirjad (1876—1886). Aruanded kihelkonna- ja vallakoolide tegevuse ja kooliolude (1837—1899) ning õpilaste koolist puudumise (1870—1898) kohta. Otsused koolikonventide protokollide ning aruannete kohta (1839—1887).
Koolide õppeplaanid (1861—1904).
Koolide (1834), kooliõpetajate ja kirikueestseisjate nimekirjad (1842).
Toimikud ja kirjavahetus väljatöötatud koolireglemendi projekti (1867—1871), koolide asutamise, sulgemise, õppetöö, olukorra ja revideerimise (1834—1917), koolikonventide tegevuse (1866—1883), kooliõpetajate isikkoosseisu (1870—1916) ning kooliõpetajate ja nende leskede pensionikassa asutamise (1875—1881) kohta.
Liivimaa kubermangu kooliõpetajate eksamite reglemendid (1877, 1885).
Vallakoolimajade ehituse tüüpprojekt (1877).
Kooliõpetajate ja kirikuteenijate teenistuslehed (1842—1879) ja tunnistused (1842—1887).
Missiivid (1840—1916). Registratuurraamatud (1842—1916).
Seadused
Liivimaa kubermanguvalitsuse 04.04.1840 patent.
Lisa-Seadused alama koolide valitsuse pärast Liiwi-, Kura- ja Eestimaa kubermangus. Tallinn, 1888.
ПСЗ III nr 4455 (17.05.1887).
Eestimaa Kubermangu Teataja 1917, 14. september.
Kirjandus
Eesti kooli ajalugu: neljas köites: kaugemast minevikust tänapäevani. 1. kd, 13. sajandist 1860. aastateni. Toim Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
E. Ernits. Kreisi maakoolivalitsus. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 32—33.
Peeter Põld. Eesti kooli ajalugu. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1933.