Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Põllumajandusharidust andnud kutseõppeasutus.
19. saj II veerandil Eesti- ja Liivimaa kubermangus kesk- ega alamastme avalikke põllumajanduskoole ei töötanud. Põllumajanduslikke teadmisi andsid eraisikute ja põllumajandusseltside poolt korraldatud lühemaajalised kursused.
26.05.1904 kinnitas tsaar põllumajanduskoolide põhimääruse. Määrus võimaldas lisaks alam- ja keskastme põllutöökoolidele asutada põllumajanduskoole väikese eelharidusega talupoegadele ja avada põllumajanduskursusi. 1914. a asutati Kõo mõisas eesti põllumeeste seltside eestvõttel vene õppekeelega Eesti Aleksandri alampõllutöökool.
29.08.1919 otsustati põllutöökoolid ajutiselt põllutööministeeriumi alluvusse jätta. 1918/1919. a töötas Eestis kaks põllutöökooli. 1919/1920. a avati mitu alamastme põllutöökooli. Põllunduskoolidele ei olnud sätestatud ühtseid õppenõudeid, õppeprogrammid olid koolides erinevad – need koostati kohapeal ning tuli kinnitada kooli haldavas ministeeriumis. Õppetöö kestis üldjuhul kaks aastat, poeg- ja tütarlastele olid eri koolid, õpetati erinevaid distsipliine. Põhirõhk oli erialaste teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste omandamisel, üldainete osa oli õppekavas väiksem. Kooli lõpetamise järel edasiõppimise võimalus praktiliselt puudus. Õppetöö finantseerimine toimus riigieelarveliste vahendite ja õppemaksu kaudu.
1920. a anti maareformi käigus mitmele põllutöökoolile mõisahooned koos maaga.
03.03.1931 vastuvõetud põllumajandusliku kutsehariduse korraldamise seadusega jagati põllumajanduslikud kutsekoolid üld- ja erikoolideks. Üldkoolid valmistasid ühe kuni kahe aasta jooksul ette õppinud töölisi või talupidajaid, 3-aastased põllutöökeskkoolid valmistasid ette põllumajandusinstruktoreid. Erikoolid valmistasid ühe kuni kahe aasta jooksul ette karjakasvatuse, piimanduse, metsanduse, aianduse, kodumajanduse jms õppinud töölisi.
Vabariigi Valitsuse 02.07.1936 otsusega anti kõik põllumajanduslikud kutsekoolid koos õppemajanditega üle haridusministeeriumi alluvusse (alates 01.09.1936).
Põllumajandusliku kutseõppe ning spetsialistidele väljaõppe ja kutse andmise kord reglementeeriti 18.06.1937 vastuvõetud kutsehariduslike õppeasutuste seadusega.
Peale nõukogude võimu kehtestamist 1940. a jäid kutsehariduslikud õppeasutused, sh põllumajanduskoolid, esialgu Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse.
13.03.1941 väljaantud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega allutati põllumajanduslikud ja maatüübilised kodumajanduslikud õppeasutused ning osa kodutööstuskoole Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadile.
Saksa okupatsiooni ajal (1941—1944) allusid kutsehariduskoolid, sh ka põllumajanduskoolid, haridusdirektooriumile. Vastavalt haridusdirektori 30.09.1941 määrusele jätkasid kodumajanduskoolid tegevust 1937. a vastuvõetud kutsehariduslike õppeasutuste seaduse ja selle seaduse põhjal enne 21.06.1940 antud määruste alusel.
Pärast saksa okupatsiooni lõppu taastati nõukogulik koolikorraldus. Kutsehariduslikud õppeasutused anti järk-järgult üle Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitsusele ja mõned oma profiilile vastavatele ametkondadele. 09.02.1945 väljaantud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määruse põhjal allutati põllumajanduslikud tehnikumid ja põllumajanduslikku kaadrit ettevalmistavad 1-2 aastase õppeajaga koolid Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadile. Enamus reorganiseeriti tehnikumideks või suleti.