Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kodundusharidust (majapidamis-, talutöö-, käsitöö-, toitlus-, kasvatus-, aiandus- jm teadmised) andnud õppeasutus.
Tsaariajal töötas Eestis kaks majapidamis- e kodumajanduskooli: Võnnu kodumajanduskool (1876—1892) ja Liplapi aiatöö- ja majapidamiskool Viljandimaal (1911—1926). Kodumajandusliku hariduse andmisega mitmesuguste kursuste ja õppetöökodade tasemel tegelesid peamiselt eraisikud ja seltsid. Erinevaid kodumajanduskursusi korraldasid alates 19. saj lõpust põllumeeste seltsid.
Eesti Vabariigi algusaastatel asutati juurde mitmeid naistele mõeldud kodumajandus-, kodutööstus- ja naiskutsekoole. Tegevuses juhinduti esialgu tsaariaegsetest seadustest ja määrustest, üldharidust need koolid ei andnud.
07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seaduse põhjal tuli algkoolide juurde avada täiendusklassid. Nendes õppimine oli kohustuslik neile algkooli kursuse lõpetanutele, kes ei astunud kesk- või erikooli (resp kutsekooli). Täiendusklassides õpetati üld- ja eriaineid (põllumajandus, kodumajandus, raamatupidamine jne).
12.05.1922 anti välja täienduskoolide esialgsed põhijooned, mille põhjal määrati õppeaja kestuseks täienduskoolides 2-4 semestrit. Koolide avamisel tuli silmas pidada õpilaste kalduvusi ja tulevast elukutset.
1928. a nimetati kõik varemasutatud majapidamiskoolid kodumajanduskoolideks.
22.06.1931 kinnitas valitsus määruse täienduskoolide kohta. Selle alusel võisid omavalitsused avada avalike algkoolide juures või neist lahus täiendusklasse või -koole. Täiendusklassid või -koolid olid kas kutsealased (põllumajanduslikud, kodumajanduslikud, tööstuslikud jne) või üldhariduslikud (töötasid keskkooli alamastme kava järgi). Õppima võeti algkooli lõpetanud mõlemast soost õpilasi. Täienduskoolid ja -klassid allusid haridusministeeriumile.
01.04.1935 allutati haridusministeeriumile ka kodumajanduskoolid.
18.06.1937 võeti vastu uus kutsehariduslike õppeasutuste seadus, millega kutsehariduslikud õppeasutused viidi ühtluskooli süsteemi. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme kool. Seniste täienduskoolide baasil asutati uuelaadsed õppeasutused — kodutööstuskoolid. Neis õpetati kahe aasta vältel kodundust, käsitööd ja aiandust.
Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a jäid kutsehariduslikud õppeasutused, sh kodumajanduskoolid, esialgu Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse.
13.03.1941 väljaantud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega allutati põllumajanduslikud ja maatüübilised kodumajanduslikud õppeasutused ning osa kodutööstuskoole Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadile. Suure-Jaani kodutööstuskool reorganiseeriti majapidamiskooliks.
Saksa okupatsiooni ajal (1941—1944) allusid kutsehariduskoolid, sh ka kodumajanduskoolid, haridusdirektooriumile. Vastavalt haridusdirektori 30.09.1941 määrusele jätkasid kodumajanduskoolid tegevust 1937. a vastuvõetud kutsehariduslike õppeasutuste seaduse ja selle seaduse põhjal enne 21.06.1940 antud määruste alusel.
Pärast Saksa okupatsiooni lõppu taastati nõukogulik koolikorraldus. Kutsehariduslikud õppeasutused anti järk-järgult üle Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitsusele ja mõned oma profiilile vastavatele ametkondadele. 09.02.1945 väljaantud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määruse põhjal allutati põllumajanduslikud tehnikumid ja põllumajanduslikku kaadrit ettevalmistavad ühe- kuni kaheaastase õppeajaga koolid Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadile. Enamus kodumajanduskoole reorganiseeriti tehniku
Materjal
Kodukorrad, õppekavad, (protokolliraamatud), õppetöö aruanded, kirjavahetus, õpilaste nimekirjad. Hindamisraamatud ja klassipäevikud, inventariraamatud. Arveraamatud ja -dokumendid. Raamatukogu nimestikud.
Seonduv aines
EAA — Põllumeeste seltside fondid.
EAA ja ERA — Algkoolide fondid.
ERA — Täienduskoolide, kodumajanduskoolide, naiskutsekoolide, kodutööstuskoolide fondid.
Seadused
RT 1920, 75/76, 208; 1922, 71; 1931, 53, 420; 1935, 34, 314; 1937, 53, 470.
Haridusdirektooriumi Teataja 1942, 1.
Eesti NSV Teataja 1941, 32, 456; 1945, 10, 139.
Kirjandus
Eesti NSV haridusasutuste ajalooteatmik. 2. osa. Kõrg- ja keskeriharidus aastail 1940-1960. Koost Kai Soon. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Keskarhiiv, 1989.
Eesti NSV haridusasutuste ajalooteatmik. 3. osa. Kutseharidus aastail 1940-1960. Koost I. Kõngi, E. Kuld. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Keskarhiiv, 1988.
Väino Sirk. Kodumajanduskool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 162—163.
V. Sirk. Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani. Tallinn: Valgus, 1983.
V. Sirk. Kutseharidus Eestis 1917-1920. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1989.