Fondiloend

1.2.4.1. Politseivalitsused II

Polizeiverwaltung

Полицейское управление

Ajalugu

1888. a moodustati politseivalitsused kõikides Eesti ala maakonna- ning kubermangulinnades. Politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna politseimeister ja tema kaks asetäitjat (olid ametisse valitud linnavalitsuse poolt), jaoskondade pristavid (jaoskonnaülem), nende abilised (järelevaatajad), linnakordnikud (kardavoi) ning kantseleiametnikud.
Linna politseivalitsuse ülesanded olid: avaliku korra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, seltside tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutuselevõtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine (hoolekandealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); sõjaolukorras riigi kasuks rekvireerimiste teostamine; järelevalve prostituutide üle; seadusandlike aktide teatavakstegemine.

Politseimeister oli linna politseivalitsuse ülem, kellele allusid politseimeistri abi jt madalama astme politseiametnikud, sekretär, lauaülem ja kirjutajad. Politseimeistri nimetas ametisse kuberner.
Ülesanded kattusid üldjoontes maakonnaülema omadega, lisandusid eriülesanded linnas: passide väljastamine riigiteenistuses mitteolevatele aadlikele; maakonnalinnades asuvate riigivarade atesteerimine; osalemine vastava maakonna rõugepaneku- ja tervishoiukomisjonis; järelevalve linnas asuvate ühiskondlike ja kroonuhoonete korrashoiu üle; järelevalve töövõimetute vangide ja asumisele saadetavate isikute üle; linna läbivate väeosadega seotud asjaajamise korraldamine; andmete esitamine linnahaiglas viibivate haigete sõdurite kohta.

Välipolitsei koosnes jaoskonnapristavitest (olid tähtsuselt võrdsed politseivalitsuse sekretäri ametikohaga, neil oli ka oma kantselei), pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, kordnikest ja lihtpolitseiteenistujatest. Kokku oli näiteks Tartu Linna Politseivalitsuses 01.09.1888 ette nähtud 44 palgalist ametikohta. Eraldi politseijärelevaataja võis olla ka suurel tööstusettevõttel.
Peterburi kubermangu kuuluva Narva linna politseilist korraldust reguleerisid eraldi seadused.
06.07.1908 asutati Venemaal politsevalitsuste juurde jälitusosakonnad (сыскное отделение) poliitilise jälitustegevuse läbiviimiseks, kelle ülesandeks oli revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest sandarmeeriale teatamine. Jälitusosakonnad allusid otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile.
Politsei arstlikud osakonnad e komiteed (врачебно-полицейский комитет) loodi maakonna või linna politseivalitsuse juurde. Teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust prostituutide ja nende liikumise üle kubermangu. Juhul, kui prostituut asus mingil põhjusel ühest kohast teise, informeeris politsei arstlik komitee sellest sihtkoha vastavat asutust, et prostituut registreeritaks, teostataks arstlik kontroll ning väljastataks talle pass ja sanitaarraamat. Allus maakonna (linna) politseivalitsusele. Andis korraldusi kreisiarstile.

Materjal

Säilinud ebaühtlaselt. Ringkirjad, käskkirjad, eeskirjad, nimekirjad, aktid ja protokollid, isiklikud toimikud, prostituutide sanitaarse läbivaatuse toimikud, fotod (mootorsõidukijuhid, tagaotsitavad, prostituudid jne); aruanded; kirjavahetus ja toimikud järelevalvealuste isikute, isikkoosseisu, õppeasutuste, ühingute, tsensuuri, juutide, lahkusuliste, elamisloata isikute, heakorra, arreteeritute, vanglate, sõjaliste asjade, sanitaarala, Riigiduuma valimiste, tööstuse, kaubanduse jm kohta; Narva linna majaomanike raamat, 1918. a Saksa okupatsiooni aegse Narva politseiinspektori päevaraamat (f 633); registratuurraamatud, missiivid.