Fondiloend

1.2.1. Adrakohtunikud

Hakenrichter

Гакенрихтер

Ajalugu

Maapiirkonna politseikohtunikud Eestimaal.

Teisi nimetusi: haagikohus, haagikohtunik, haken- või aken-rihti kohus, aagreht, aakrecht, haagreht, isegi sillakohus, maa-politsei.
Adrakohtunikud alustasid tegevust Vana-Liivimaal 15. saj I poolel ja tegutsesid Lõuna-Eestis kuni sillakohtute asutamiseni 1668. a ning Eestimaal 16. saj algusest kuni 1888. a-ni. Seoses mõisate asutamise intensiivistamisega 15. saj alguses tõusid järsult talupoegade koormised, millest otsiti väljapääsu põgenemisega mujale. Põgenemise takistamiseks ja põgenike vastastikku väljaandmiseks sõlmisid Tartu piiskop, Kärkna kloostri abt ja nende vasallid arvatavasti juba 1411. a vastava kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (hakenrichter). Hiljemalt 1458. a asendati esialgne kokkulepe uuega, mis täpsustas põgenike tagaotsimise ja tagasitoimetamise korda. 1453. a ja 1466. a vahel järgnes sarnane kokkulepe Eestimaal ja Vana-Liivimaa vasallide suurkokkutulekul 1482. a otsustati seda järgida kogu maal. Ordumeister Wolter von Plettenberg sõlmis 1509. a kokkuleppe Tallinna kirikute ja Padise kloostri abti ning ordu käsknike ja läänimeestega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, viimastest üks stifti ja teine ordu maa-alale. Vene-Liivi sõjas (1558-1583) ja hilisemates Rootsi-Poola võitlustes Liivimaa pärast jäi adrakohtuniku amet püsima üksnes Eestimaal. Rootsi ajal lisandusid politseifunktsioonid. Põhjasõja (1700-1721) järel oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ja talupoegade kohta käivate väiksemate süü- ja tsiviilotsuste täideviimiseks. Adrakohtu moodustasid Eestimaa Maanõunike Kolleegiumi poolt valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Viimane amet oli aadli hulgas äärmiselt ebapopulaarne ning kaasistujate puudumise tõttu tuli 1768. a adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku. Asehalduskorra ajal (1783-1796) adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende funktsioone täitsid alammaakohtud. Pärast asehalduskorra aega sai adrakohtunikust ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.-19. saj vahetusest seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseadustega.
Adrakohtuniku valisid ringkonna mõisnikud endi hulgast kolmeks aastaks, sellest kubermanguvalitsusele teatades. Adrakohtuniku kinnitas ametise kuberner või kindralkuberner. Amet oli tasuta, kuid selle täitmine andis eelduse rüütelkonna võimuredelil edasi liikuda. Allusid ametlikult kuberneridele ja 1796. a-st kubermanguvalitsusele.

Adrakohtu(niku) ülesanded olid: põgenenud talupoegade tagaotsimine ja omanikule tagasitoimetamine; talurahvarahutuste mahasurumine; ühiskondliku korra ja avaliku julgeoleku tagamine; valitsuse korralduste teatavakstegemine; seaduste täitmise järelevalve; kriminaalkuritegude eeluurimine ja väiksemate süütegude eest karistuse määramine; kubermanguvalitsuse, adrakohtunike ja kõrgemate kohtute otsuste täideviimine; teede ja sildade ehitamise ja korrashoiu järelevalve; mõisa- ja kogukonnapolitsei otsene järelevalve.

Adrakohtunike arv suurenes 18. saj lõpuks üheteistkümneni (Järvamaal 2, teistes maakondades 3). Vahetult enne politseireformi (1888. a) olid adrakohtunike ringkonnad järgmised:
Harjumaal: Ida-Harjumaa (Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu khk),
Lõuna-Harjumaa (Hageri, Juuru, Kose ja Rapla khk),
Lääne-Harjumaa (Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti khk);

Järvamaal: Ida-Järvamaa (Ambla, Järva-Jaani, Järva-Madise ja Koeru khk),
Lõuna-Järvamaa (Järva-Peetri, Paide-Anna ja Türi khk);

Läänemaal:Maa-Läänemaa (Kirbla, Kullamaa, Mihkli, Märjamaa ja Vigala khk),
Ranna-Läänemaa (Haapsalu, Hanila-Varbla, Karuse, Lihula, Martna ja Ridala khk),
Saarte-Läänemaa (Käina, Lääne-Nigula, Noarootsi, Pühalepa, Reigi ja Vormsi khk);

Virumaal: Maa-Virumaa (Simuna, Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja khk),
Ranna-Virumaa (Haljala, Kadrina, Rakvere ja Viru-Nigula khk),
Alutaguse ehk Vaivara (Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara khk).

Likvideeriti Baltimaade Politsei ümberkorraldamise seaduse alusel 09.06.1888. a.
onnad järgmised:

Materjal

Senati ukaasid; Eestimaa Kubermanguvalitsuse publikaadid (1800-1888); Siseministeeriumi, kuberneride, Eestimaa Kubermanguvalitsuse, Eestimaa Rüütelkonna peamehe, Uue Talurahvaseaduse Sisseviimise Komisjoni, Eestimaa, Ülemmaakohtu, adrakohtunike jt ringkirjad ja eeskirjad (1700-1704, 1763-1888), sh Eestimaa Kubermanguvalitsuse instruktsioonid adrakohtunike funktsioonide kohta (1797, 1861-1886); Eestimaa talurahvaseadus (trükis 1816. a); protokollid (1656, 1804-1888).
Ringkirjad, eeskirjad, aruanded, nimekirjad ja kirjavahetus talupoegade põgenemise ja mõisnike julma käitumise; talupoegade seadusevastaselt trahvimise; talurahvarahutuste ja karistusväesalkade paigutamise (1674, 1804-1888); talupoegade varandusliku olukorra (1808); mõisateenijate, talusulaste jt teenimistingimuste (1827-1834); üleminekuolukorras olevate talupoegade (1818-1826); Venemaa sisekubermangudesse ja Kaukaasiasse väljarändamise (1841-1888); hingeloenduste ja ümberkirjutamise; valdade ühendamise ja jaotamise (1802-1888); mõisate, karjamõisate, pastoraatide, külade, talude, adramaade ja elanike arvu (1809-1888) sealhulgas rahvuse, seisuse ja usutunnistuse järgi (1844-1879); Harju- ja Läänemaa piiride reguleerimise (1834); nekrutite võtmise ja transportimise; nekrutite Tallinna kasarmust põgenemise 1812. a; väesalkade läbimarssimise, sõjaväelaste majutamise, puhkuste ja errulaskmiste, nende perekondade ja vigastatud sõjaväelaste abistamise, hobuste ja hobusemoona hankimise (1803-1888) kohta; puhkusele ja erru lastud sõdurite nimekirjad ja registrid (1856-1888).
Kirjavahetus maksude, koormiste ja rendivõlgade sissenõudmise, puude ja õlgede andmise kohustuse jaotamise (1805-1888); tikkude maksu kehtestamise (1860-1888); magasiaitade olukorra (1800-1888); põllumajanduse; talukohtade hindamise; rendivahekordade; rendimaade ja nende müügi; maakasutuse; metsakasvatuse; külvi; vilja-, kartuli-, lina- ja õunasaagi; hobuse-, lamba- (meriino) ja loomakasvatuse; loomataudide ja huntide vastu võitlemise (1805-1888) kohta. Läänemaal asuva Taebla (Taibel-Newe) kroonumetsa plaan andmetega 1858. a soopõlemisest (1858).
Kirjavahetus kaubanduse, käsitöö ja tööstuse, sh kõrtside, telliskivitehaste, õlle- ja viinavabrikute järelevalve, viina transportimise ja aktsiisieeskirjade rikkumise (1807-1888); alkoholi ja toiduainete kroonuhangete (1808-1864); töötasu suuruse (1857-1886); toiduainete, hobusemoona, viina, ehitusmaterjalide jt turuhindade (1834-1888); Virumaal Tudu ja Edara (Ädara) klaasivabrikute tööliste elamistingimuste (1879-1883) kohta.
Kirjavahetus teede ja sildade ehitamise,Tapa-Tartu raudteeliinide (1869-1881) ning telegraafiliini Tallinna ja Tartusse ehitamise ja korrashoiu (1855-1875); telegraafi ja telefoniühenduse (1874-1888); praami- ja laevaliikluse (1805-1888); tormikahjustuste ja laevaõnnetuste (1834-1888) ning puude parvetamise (1813-1883) kohta. Parvetuslubade väljaandmise raamatud (1858-1876).
Kirjavahetus sanitaarjärelevalve; nakkushaiguste (koolera, leepra, rõuged) vastu võitlemise; kaitsepookimiste; vaimuhaigete ravikulude; 1812. a viljaikalduse; näljahädaliste abistamise; vaeslaste ja vaeste hoolekande (1800-1888) kohta.
Kirjavahetus koolide, ühingute, kirikute ja usulahkude tegevuse, sh Juhan Leinbergi (Prohvet Maltsvet) vahistamise 1858. aastal; usuvahetuse; kirikukoormiste; korjanduste kohta sh 1874.-1886. a korjandus Aleksandrikooli asutamiseks ja 1887.-1888. a kontserdid Simuna kiriku oreli ehitamise heaks (1800-1888).
Kirjavahetus ajalehtede jt trükiste tellimise; nööriraamatute pidamise ja keelatud raamatute (1823-1888); Siberisse asumisele saadetavate, nende ülalpidamiskulude ja transpordi; vangide ja hulkurite (1802-1888); vanglast vabanenute; välismaalaste, juutide jt politsei järelevalve all olevate isikute; keelatud koosolekute, salaseltside ja poliitiliselt kahtlaste isikute avastamise (1800-1888) kohta; vangide ülalpidamis- ja saatekulude raamatud (1872-1875).
Kirjavahetus passide väljaandmise ja võltsimise ning välismaalastele vene kodakondsuse andmise kohta, tõendid ja väljavõtted kirikuraamatutest (1813-1888).
Kirjavahetus adrakohtunike, vallaametnike jt ametnike valimise, tööle võtmise ja töölt vabastamise, palga ja sõidurahade maksmise, adrakohtunike tegevuse (1834-1888) ja ameti likvideerimise kohta (1888).
Toimikud ülekuulamiste, eeluurimiste, kohtuotsuste täideviimise ja teadmata kadunud isikute otsimise kohta; kohtukutsed (1756, 1803-1888). Eestimaa Ülemmaakohtu otsused kriminaalasjus (1873-1882); missiivid (1805-1888).
Kohtumenetlus: tsiviil- ja kriminaalasjade toimikud ja kirjavahetus ametikuritegude (1802-1888); seadusevastaselt ihunuhtluse andmise (1877-1888); talupoegade sõnakuulmatuse; mõisaomanike poolt talupoegade ja teenijate halva kohtlemise (1834-1888); aktsiisiseaduste rikkumise; salakaubanduse (1834-1888); võltsimise; petmiste, varguste (1804-1889), süütamiste (1804-1888), röövimiste, tapmiste, abortide, peksmiste, kehavigastuste tekitamiste, duellide, rahurikkumiste (1804-1889), ähvardamiste, solvamiste, valekaebuste ja valeteadete levitamise (1837-1888), liiderlikkuse, vägistamiste ja sodoomia (1870-1887), tulirelva hooletu kasutamise ja salaküttimise (1870-1885), piiritülide (1805-1888), võla- ja kahjutasunõuete sh palga, rendivõla, elatisraha ja töötasunõuete (1760, 1805-1888); soldati varustuskulude (1702), teenistuslepingute rikkumise, eluruumidest väljatõstmise (1865-1888), pärandusasjade (1885-1888), vara oksjonite ja arestimiste (1834-1888), kalapüügiõiguse rikkumise (1873-1888) ja abielulahutuste (1870-1888) kohta; registratuurraamatud (1809-1888); raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1800-1888).

Seadused

BPS I, 4. ptk, Art. 960-996.
ETS 1856, art. 690.
ПСЗ II nr 41803 (12.02.1865), ПСЗ III nr 5308 (09.06.1888).
Eestimaa Tallorahwa Kässo-Ramat. Tallinn 1816. Lk 243, 245-250, 337, 339.

Kirjandus

Land-Rolle des Ehstländischen Gouvernments, angefertigt in Jahr 1818. Reval 1818. Lk 2-64.
Des Herzogtums Ehsten Ritter- und Land-Rechte. Sechs Bücher. Hrsg. durch J. Ph. G. Ewers. I Buch, Tit. VI, Art. 2-4. Dorpat 1821.
Mitteilungen aus der livländischen Geschichte. 23. Bd., Riga 1924-1926. Lk 95-100.
Eesti territooriumiga seotud institutsioonid keskajast kuni 1917. aastani. Tööversioon, I vihik, 2. termin: adrakohtunik. Tartu 1997.