Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Üldhariduskooli kõrgem aste, mille eesmärk on anda õpilastele ettevalmistus ülikooli või teistesse kõrgkoolidesse astumiseks.
1630. a asutati Tartus ja 1631. a Tallinnas kõrgema astme koolidena gümnaasiumid. 1632. a muudeti Tartu gümnaasium Tartu ülikooliks (vt *Tartu Keiserlik Ülikool).
24.01.1803 kinnitatud rahvahariduse esialgsed eeskirjad nägid igas kubermangus ette ühtluskooli kolmanda astmena kubermangukooli ehk -gümnaasiumi asutamise.
1804. a loodi Tartu kubermangugümnaasium (vt *Tartu keiser Aleksander I gümnaasium) ja 1805. a Tallinna gümnaasiumi kolme vanema klassi baasil Tallinna kubermangugümnaasium (vt *Tallinna keiser Nikolai I gümnaasium).
Tartu õpperingkonna gümnaasiumide õppetöö ja sisekorra aluseks oli 05.11.1804 kehtestatud ülikoolidele alluvate koolide statuut ning selle 31.08.1806 vastuvõetud muudatused ja täiendused. Gümnaasiumis oli kolm klassi, madalamasse klassi võeti *kreiskooli lõpetanud noormehi kõigist seisustest. Õppetöö toimus saksa keeles, gümnaasiumi pidas ülal riik.
04.06.1820 kinnitati uus Tartu Keiserlikule Ülikoolile allutatud õppeasutuste statuut. Sellega kaotati ühtluskooli põhimõte, gümnaasium muutus elanikkonna jõukamale osale mõeldud õppeasutuseks. Gümnaasiumikursus muutus alates 1821. a 5-klassiliseks, lisandus kaks madalamat klassi (quinta ja quarta). Quintasse astumisel nõuti arvutamisoskust nelja tehte piirides, saksa keeles lugemise ja kirjutamise oskust. Tertiasse astumisel tuli sooritada eksam.
Kuni 1837. a allus gümnaasium ülikooli vahendusel ja seejärel otse *õpperingkonna kuraatorile. Gümnaasiumi direktor oli ühtlasi kubermangu koolidedirektor (vt *kubermangu koolidirektoraat).
11.01.1861 kinnitati Tartu õpperingkonna progümnaasiumide põhimäärus. Gümnaasiumid muudeti 1861. a määrusega 7-klassiliseks.
19.11.1864 kinnitas Venemaa Rahvahariduse Ministeerium uue gümnaasiumide ja progümnaasiumide põhimääruse, mis jagas gümnaasiumid klassikalisteks- ja reaalgümnaasiumiteks.
19.02.1868 kinnitatud riiginõukogu otsus jaotas eraõppeasutused kolme järku. I järgu eraõppeasutusele, mille õppetöö vastas klassikalisele gümnaasiumile, võis minister omistada klassikalise eragümnaasiumi nimetuse ja õigused. Selle lõpetajatel oli õigus pärast küpsuseksamite sooritamist klassikalise gümnaasiumi õppekavasse kuuluvates ainetes astuda ülikooli (erakoolide kohta lähemalt vt *algkool/eraalgkool).
30.07.1871 kinnitatud gümnaasiumide ja progümnaasiumide põhimäärus tunnistas klassikalise gümnaasiumi ainsaks täieõiguslikuks keskhariduskooliks, mille küpsustunnistus andis ülikooli astumise õiguse. Progümnaasiumis oli gümnaasiumi neli madalamat klassi.
1871. a põhimääruse alusel töötasid poeglastegümnaasiumid kuni 1918. a. Alates 1875. a oli gümnaasium 8-klassiline.
24.05.1870 kinnitatud Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumi tütarlastegümnaasiumide ja tütarlaste progümnaasiumide määruse alusel loodi tütarlastegümnaasiumid. Õppeasutused olid osalt riigi, osalt kohalike linnaomavalitsuste ülalpidamisel. Õppetöö toimus vene keeles. Tütarlastegümnaasiumis oli seitse põhiklassi, lisaks ettevalmistusklass ja pedagoogiline täiendusklass. Õpetajad valis kohaliku poeglastegümnaasiumi direktor ja kinnitas ametisse *õpperingkonna kuraator.
15.05.1872 kinnitatud Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumi reaalkoolide põhimäärusega loodi keskhariduskool, kus pearõhk oli reaalhariduse andmisel. Reaalkool oli esialgu 6-klassiline, hiljem lisandus ettevalmistusklass ja täiendusklass. Õppetöö toimus saksa keeles. Lõpetanud said edasi õppida kõrgemates tehnikaõppeasutustes ja veterinaarinstituudis. Ülikooli astumiseks tuli sooritada küpsuseksamid gümnaasiumi kõikides ainetes. Tartu õpperingkonna reaalkoolides juhinduti alates 1889/90. õppeaastast 09.06.1888 muudetud põhimäärusest ja uuest ülevenemaalisest õppekavast.
10.04.1887 määrus kohustas riiklikke keskhariduskoole viie aasta jooksul (1887—1892) järk-järgult üle minema venekeelsele õppetööle.
09.05.1888 peatati *Tartu õpperingkonna kuraatori korraldusega saksa õppekeelega erakoolide asutamine. Eraõppeasutused allutati *rahvakoolide inspektori kaudu *rahvakoolide direktorile. 23.05.1889 kinnitatud riiginõukogu otsusega kehtestati Tartu õpperingkonna erakoolides venekeelne õppetöö.
1902. a õppekavaga ühtlustati reaalkooli, gümnaasiumi ja progümnaasiumi kahe esimese õppeaasta õppekavad. 1906. a alates ei pidanud reaalkooli täiendusklassi lõpetanud enam sooritama küpsuseksameid kogu gümnaasiumi kursuse piirides, vaid ainult ladina keeles.
1908. a alates võisid tütarlastegümnaasiumide lõpetajad astuda eraülikoolidesse ja alates 1915. a ülikooli vabadele kohtadele.
01.07.1914 kinnitatud seadusega nimetati I järgu eraõppeasutused erakeskkoolideks ning allutati *õpperingkonna kuraatorile.
Pärast Eesti iseseisvumist alustati keskharidust andvate koolide üleviimist emakeelsele õppele.
07.12.1922 võeti vastu avalike keskkoolide seadus, mille kohaselt moodustas keskkool ühtluskooli teise astme. Kuni 1934. a oli keskkool 5-klassiline ning koosnes alam- ning ülemastmest (2+3 klassi). Koolid jagunesid humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharusse.
12.02.1925 võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Selle põhjal tunnistati vähemusrahvusteks sakslased, venelased ja rootslased ning need Eesti piirides elavad rahvused, kelle üldarv oli mitte vähem kui kolm tuhat. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse võimupiiri kuulus ka vastavate emakeelsete avalikkude ja eraõppeasutuste organiseerimine, valitsemine ja järelevalve.
Avalikud keskkoolid olid kas riigi või kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel, erakoole pidasid üleval kas seltsid või isikud. Erakoolide tegevust sätestas 1927. a vastuvõetud eraõppeasutuste seadus. Järelevalvet õppe- ja kasvatustöö üle teostas 10.07.1931 vastuvõetud õppe- ja kasvatustöö järelevalve seaduse põhjal haridus- ja sotsiaalministeerium, maa- ja linnakoolivalitsused ja vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste koolivalitsused.
1934. a koolireform muutis üldhariduse kolmeastmeliseks: 4-klassilisele algkoolile järgnes 5-klassiline keskkool ja sellele 3-klassiline gümnaasium. Kaks viimast kooliastet olid tasulised. 19.05.1937 vastuvõetud keskkoolide seaduse muutmise seadus muutis keskkooli kahetüübiliseks: 4-klassilisel algkoolil baseeruvaks 5-klassiliseks progümnaasiumiks ja 6-klassilisel algkoolil baseeruvaks 3-klassiliseks reaalkooliks. Lõpetajatel olid võrdsed õigused.
Pärast Eesti okupeerimist 1940. a kehtestati nõukogulik koolikorraldus. 03.09.1940 võeti vastu keskkoolide tegevuse korraldamise ajutine määrus. Keskkoolikursuse moodustas ühtluskooli VII-XII klass. Erakoolid riigistati.
20.05.1941 määrusega nähti ette Eesti NSV koolikorraldus üle viia NSV Liidus kehtivale süsteemile 1941/42. õa jooksul, keskkoolikursus pidi kestma 8.-10. klassini. Määrus pidi jõustuma alates 01.08.1941.
1941. a alanud Saksa okupatsioon tõi kaasa uued muudatused. Hariduselu juhtis Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium eesotsas haridusdirektoriga 30.09.1941 kinnitas haridusdirektor koolide tegevuse korraldamise määruse, mis tunnistas kehtetuks kõik pärast 21.06.1940 väljaantud seadused, määrused, juhendid, korraldused ja otsused koolide kohta. Gümnaasiumid hakkasid töötama 1934. a gümnaasiumide seaduse järgi ja moodustasid ühtluskooli teise astme. Gümnaasiumikursuse kestus oli viis aastat (7.-11. õppeaasta). 1942. a kehtestati uus õppeplaan — gümnaasiumid hakkasid töötama kolme (klassika-, humanitaar- ja reaalharu) programmi järgi.
1944. a nõukogulik koolikorraldus taastati.
15.02.1946 muudeti ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega Eesti keskkoolid tagasi 11-klassilisteks.
Eesti Vabariigis 15.09.1993 vastuvõetud põhikooli ja gümnaasiumiseaduse põhjal on gümnaasium kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumis on 10.-12. klass. Gümnaasiumi juures võivad olla põhikooli klassid, millega luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks. Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta. Seadust kohaldatakse eralasteaed-algkoolidele, eraalgkoolidele, erapõhikoolidele ja eragümnaasiumidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Esimesed erakoolid loodi 1990. aastate alguses. Erakooliseadus võeti vastu 03.06.1998.
Seonduv aines
EAA — Koolide järelevalveasutuste, magistraatide ja linnavalitsuste fondid; f 2100—nim 4 — sisaldab gümnaasiumide lõpetajate nimekirju.
ERA f R-81 — Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium, f 1108 — Haridusministeerium. Keskkoolide fondid; linna- ja alevivalitsuste fondid.
Maa-arhiivid — Keskkoolide fondid.
Narva linnaarhiiv — Keskkoolide fondid.
RGIA f 733 — Venemaa Rahvahariduse Ministeerium.
TLA — Keskkoolide fondid.
Seadused
ПСЗ I nr 20597 (24.01.1803), nr 21501 (05.11.1804).
Modificationen der Allerhöchst ertheilten Statuen der Lehranstalten, welche den Universitäten untergeordnet sind, für die Gymnasien, welche unter der Direction der Kaiserlichen Universität zu Dorpat stehen. 1806.
ПСЗ I nr 28303 (04.06.1820), ПСЗ II nr 36535 (11.01.1861), nr 36537 (11.01.1861), nr 41472 (19.11.1864), nr 45501 (19.02.1868), nr 48406 (24.05.1870), nr 49860 (30.07.1871), nr 50834 (15.05.1872), ПСЗ III nr 4343 (10.04.1887), nr 5304 (09.06.1888).
Циркуляры по Рижскому учебному округу 1914. С. 313—325.
RT 1922, 155/156, 91; 1927, 97, 74; 1931, 59, 460; 1934, 47, 409; 1940, 104, 1050.
ENSV Teataja 1940, 3, 27; 1941, 55, 867.
Haridusdirektooriumi Teataja 1942, 1; 1942, 2; 1942, 6.
RTI 1993, 63, 892, 1998, 57, 859.
Kirjandus
Abiks haridusalal töötajatele. Haridusalaste määruste, korralduste, käskkirjade ja juhendite kogumik. Koost A. Kreekman. Tallinn: Eesti Haridusministeerium, 1953.
Eesti kooli ajalugu: neljas köites: kaugemast minevikust tänapäevani. 1. kd, 13. sajandist 1860. aastateni. Toim Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
Haridusasutused Eestis 1919-1940. Koost Liivi Uuet. Tallinn, 1989.
Feliks Kinkar. Eesti haridusseltside ajaloost. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1996.
F. Kinkar. Lehekülg Eestimaa kultuuriloost: baltisaksa haridusseltsid Eestis 1905-1914. Tallinn: Olion, 2000.
A. Liim. Eraõppeasutus. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 71—76.
A. Liim. Gümnaasium. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost. A Liim, Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 79—85.
A. Liim Poeglaste keskhariduskoolide õpilaste seisuslik ja rahvuslik koosseis Eestis (1860. aastaist 1917. aastani ). — Hariduse ja kooli ajaloost Eestis. Koost ja toim Endel Laul. Tallinn, 1979, lk 52—59.
A. Liim. Reaalkool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost. A Liim, Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 128—130.
A. Liim. Tütarlastegümnaasium. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost A. Liim, Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 137—139.
A. Liim. Tütarlaste keskhariduskoolidest ja nende õpilastest 1861-1917. — Kleio 1996, nr 4, lk 21—30.
А. Л. Панина. Гимназии. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 1 (А-Г). Москва: Наука, 1996, с 150-152.
А. Л. Панина. Прогимназии. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 3 (Л-П). Москва: Наука, 2001, с 434-436.
Ю. С. Воробьева. Реальные училища. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 4 (Р-Я). Москва: Наука, 2001, с 20-21.