Fondiloend

6.2.4. Algkoolid

Ajalugu

Algharidust andev õppeasutus. Sõltuvalt oma tüübist ja asukohast oli selles antava hariduse sisu erinev. Linnades tegutsesid alates 13. saj keskpaigast kuni reformatsioonini katoliiklikud kloostri-, linna- ja toomkoolid. 17. saj hakati linnakirikute juurde rajama kogudusekoole (vt *kiriku- e kogudusekoolid. Loodi esimesed kroonukoolid.
Maal asutati 17. saj II poolel esimesed köstri-, mõisa- ja külakoolid. *Mõisakoolide loomise seadustas 1765. a koolipatent.
Asehalduskorra ajal loodi linnades pea- ja alamrahvakoolid. 1786. a seadustati erakoolide loomine.
Püsiv koolivõrk kujunes Eestis välja 19. sajandil. 24.01.1803 kinnitatud rahvahariduse esialgsed eeskirjad ja neid täpsustav ülikoolidele alluvate koolide määrustik seadustasid linnades 1-klassiliste *elementaarkoolide ja 3-klassiliste *kreiskoolide asutamise. Kohalikul algatusel loodi nende kõrvale *linna-tütarlastekoole ja *eraalgkoole.
1816. ja 1819. a talurahvaseadusega loodi kaheastmeline luteri usu talurahvakoolide süsteem (vt *luteri usu valla- ja kihelkonnakool).
1820.a koolistatuut hülgas ühtluskooli põhimõtte, kuid *elementaar- ja *kreiskoolide võrgus see suuri muutusi kaasa ei toonud.
Maal tõi 1840. a usuvahetusliikumine kaasa *õigeusu kihelkonna- ja abikoolide asutamise. 1880. aastate lõpul lisandus maal uue koolitüübina *ministeeriumikool.
31.05.1872 määrusega reorganiseeriti senised *kreiskoolid *linnakoolideks.
1880. aastatel asutati linnades vene õppekeelega riiklikul ülalpidamisel olevaid *kroonualgkoole.
1906. a lubati asutada eraõppeasutusi, kus õpetamine toimus kohalikes keeltes (vt *eraalgkool).
Alates 1913. a reorganiseeriti senised *linnakoolid *kõrgemateks algkoolideks.
Eesti Vabariigis 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadus kehtestas kohustusliku 6-klassilise alghariduse. Kõik senised talurahvakoolid ja linnaalgkoolid reorganiseeriti ühtse õppekava alusel töötavateks algkoolideks. Algkool moodustas ühtluskooli esimese astme (vt *algharidus Eesti Vabariigis 1918-1940).
Ühtluskooli põhimõte säilis ka nõukogude okupatsiooni (1940—1941, 1944—1991) ja vahepealse Saksa okupatsiooni (1941—1944) ajal, sõltumata algkooliosa pikkusest (vt *algharidus Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal 194o—1991).
Eesti Vabariigis 15.05.1995 vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse põhjal on algkool 9-klassilise põhikooli osa (vt *algharidus Eesti Vabariigis 1991—).

Linnaalgkoolid
1803. a vastuvõetud esialgsed rahvahariduse eeskirjad panid linnades aluse kolmeastmelisele ühtluskooli põhimõttele rajatud koolivõrgule: *elementaarkool, *kreiskool, gümnaasium (vt *keskhariduskool). 1820. a koolimäärustik hülgas ühtluskooli põhimõtte ja nägi ette rangelt seisuslike koolide loomise. Seisuslikkuse printsiip ja erinevad koolitüübid eksisteerisid kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni.
07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega reorganiseeriti linnaalgkoolid ühtse õppekava alusel töötavateks algkoolideks.

Elementaarkool (alates 1880. aastatest linnaalgkool)
Elementarschule
Городское начальное училище
1804–1920
Linnades kohaliku omavalitsuse poolt ülalpeetud algkool, mis loodi 19. saj algul haridusreformi käigus.
Teisi nimetusi: rahvakool, Stadt-Elementarschule.
Kuni 1820. a koolimäärustiku kinnitamiseni oli elementaarkooli kui ühtluskooli esimese astme ülesandeks õpilaste ettevalmistamine *kreiskooli astumiseks. Õppetöös alluti kohaliku kreisi koolideinspektori ja koolidedirektori kaudu *õpperingkonna kuraatorile. Õppetöö toimus reeglina saksa keeles ja oli maksuline, leidus ka eesti ja vene õppekeelega koole. Elementaarkooli nimetus fikseeriti 04.06.1820 kinnitatud Tartu õpperingkonna koolimäärustikuga. Selle põhjal ei olnud elementaarkooli ülesanne enam õpilaste *kreiskooli astumiseks ettevalmistamine, vaid alghariduse andmine kehalisest tööst elatuva linna lihtrahva lastele.
1820. a loodi kõikides linnades koolide kaadri- ja majandusküsimuste juhtimisteks linna *koolikolleegiumid. 1848. a kehtestatud uus õppeplaan muutis elementaarkooli kursuse 3-aastaseks. Õppeplaan kehtis Tallinna ja Tartu koolides 1860. aastateni, väikelinnade koolides 1880. aastateni.
1880. aastatest hakati linnade poolt ülalpeetavaid elementaarkoole nimetama linnaalgkoolideks, eristamaks neid kroonualgkoolidest (vt *kroonualgkool).
1887. a jaanuaris allutati linnaalgkoolid kohaliku *rahvakoolide inspektori kaudu *rahvakoolide direktorile. 17.05.1887 vastuvõetud ajutised täiendavad määrused algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eestimaa kubermangudes täpsustasid koolide juhtimis- ja järelvalveorganite tegevust. Linnaalgkoolides nähti ette venekeelne õpetus alates esimesest õppeaastast, õppeaeg pikenes neljale aastale. Õppetöö oli maksuline. *Riia õpperingkonna kuraatori korraldusega 09.10.1906 lubati kõigis maa- ja linnaalgkoolides kahel esimesel õppeaastal õpetada emakeeles. 1917. a sügisel läksid linnaalgkoolid üle emakeelele. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega reorganiseeriti linnaalgkoolid koos teiste avalike algkoolidega ümber algkoolideks.

Linnakool
Stadtschule
Городское училище
1873–1913
Linnades 1872. a põhimääruse alusel töötanud venekeelne riiklik õppeasutus.
31.05.1872. a põhimäärus kohustas senised maakonna- ehk *kreiskoolid 1874. a alates reorganiseerima täielikku algharidust andvateks linnakoolideks. Õppeasutus oli avatud kõigile seisustele. Neid võis asutada nii riigi, kohalike omavalitsuste, seisuste kui ka eraisikute kulul.
Riigi ülalpidamisel olevad koolid pidid olema ühe- kuni neljaklassilised, mõlemal juhul õppeajaga kuus aastat. Määruse järgi loodi 1873. a Tallinnas 3-klassiline ja 1877. a Tartus 4-klassiline linnakool.
Aastatel 1886—1887 reorganiseeriti kõik Eestis tegutsevad saksakeelsed *kreiskoolid venekeelseteks linnakoolideks. Praktiliselt hakkasid linnakoolid tööle ilma alama astmeta (kahe esimese klassita). Linnakooli lõpetamine gümnaasiumi või reaalkooli astumiseks ettevalmistust ei andnud (vt *keskhariduskool). Järelevalve ja aruandluse korras allusid linnakoolid *rahvakoolide direktorile. Rahvahariduse ministeeriumi 31.07.1913 korraldusega reorganiseeriti Riia õpperingkonna linnakoolid 25.06.1912 kinnitatud määruse alusel *kõrgemateks algkoolideks.

Kõrgem algkool
Höhere Elementarschule,
Высшее начальное училище
1913–1920
Tsaarivõimu lõpuperioodil tegutsenud algkoolitüüp, mis loodi 25.06.1912 kinnitatud kõrgemate algkoolide määruse alusel. Riia õpperingkonnas pani nende asutamisele aluse rahvahariduse ministeeriumi 31.07.1913 korraldus.
Koolis oli neli klassi (aastase kursusega). Lubatud olid nii poeglaste-, tütarlaste kui ka segakoolid, eesmärgiks anda õpilastele lõpetatud algharidus. Kooli võeti vastu 10- kuni 13-aastased lapsed, kes olid läbinud 1-klassilise algkooli kursuse. Õppetöö oli vene keeles ja maksuline. 1918. a alates toimus õppetöö eesti keeles. Allusid *rahvakoolide inspektorite vahendusel *õpperingkonna kuraatorile. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega reorganiseeriti 6-klassilisteks algkoolideks.

Kroonualgkool
Krons-Elementarschule
Правительственное начальное училище
1880. aastad–1918
Eestis alates 1880.aastatest kuni 1918. a eksisteerinud riiklikult ülalpeetav ja kohalikest omavalitsustest sõltumatu venekeelne algkool.
Tegevuse aluseks oli 08.12.1828 Venemaa teiste õpperingkondade jaoks kehtestatud koolimäärustik. Eesti linnades hakati riiklikul ülalpidamisel olevaid koole asutama 1880. aastatel. Koolide loomine intensiivistus pärast Venemaa Ministrite Nõukogu 18.06.1909 otsust. Kroonualgkoolides oli õppetöö tasuta, enamasti olid nad kaheklassilised 5- kuni 6-aastase kursusega Allusid *rahvakoolide inspektoritele ja *rahvakoolide direktoritele. Alates 1918/19. õa nimetati kroonualgkoole kõrgemateks alg- või rahvakoolideks. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega reorganiseeriti avalikeks algkoolideks.

Linna-tütarlastekool
Stadttöchterschule
Городское женское училище
19. saj algus–1918
Kohaliku *magistraadi või linna *koolikolleegiumi poolt tütarlastele parema hariduse andmiseks ning eluks ettevalmistamiseks loodud saksakeelne avalik teise astme õppeasutus.
19. saj algusaastatel reorganiseeriti Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares varem tegutsenud tütarlastekoolid linna-tütarlastekoolideks. Väiksemates kreisilinnades loodi esialgu tütarlaste *elementaarkoolid, mis 19. saj keskpaiku muudeti linna-tütarlastekoolideks. Alates 1821. a pidas linna-tütarlastekoole ülal linna *koolikolleegium, õppetöö liinis allusid nad kreisi koolideinspektoritele ja *kubermangu koolidedirektorile. 19. saj esimesel poolel töötasid üldreeglina ühe- või kaheklassilisena, v.a Tallinna Suur Linna-tütarlastekool, kus oli 1807. a alates viis klassi. 19. saj teisel poolel avati Viljandi-, Valga- ja Võru linna-tütarlastekoolis juurde ka kolmas klass. 1852–1858 muudeti Tallinna, Pärnu, Tartu ja Kuressaare linna tütarlastekoolid kõrgemateks linna-tütarlastekoolideks. Alates 1880. aastate algusest kandsid II järgu linna-tütarlastekoolide nimetust. 1887. a allutati *rahvakoolide direktoritele. 1888. a allutati nelja ja rohkema klassiga II järgu tütarlastekoolid otse *õpperingkonna kuraatorile. 1890. a algas üleminek venekeelsele õppetööle. Aastatel 1906—1912 reorganiseeriti kõik II järgu linna-tütarlastekoolid (v.a Rakvere) algul tütarlaste progümnaasiumiks ja seejärel tütarlastegümnaasiumiks (vt *keskhariduskool).

Kiriku- e kogudusekoolid
Luteri usu kirikukool
Evangelisch-lutherische Kirchenschule
Евангелическо-лютеранская церковная школа
16. saj II pool–1920
Luteri usu linnakoguduste juures tegutsenud ja nende poolt ülalpeetud algkool.
16.-18. saj loodi kirikute juures nii saksa kui ka eesti lastele mõeldud koole. Püsivamaks kujunesid 19. saj II poolel rajatud kirikukoolid, reeglina üheklassilised ja kolme kuni nelja-aastase kursusega. Kuni venestusreformideni allusid üksnes *konsistooriumile, pärast reforme allusid õppetöö liinis *rahvakoolide inspektorile. Enne venestusreforme toimus õppetöö kas eesti või saksa keeles. Reformidega muutus õppetöö venekeelseks. 09.10.1906 Riia õpperingkonna kuraatori ringkirja alusel taastati luteri usu kirikukoolides saksa- või eestikeelne õppetöö. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega lülitati kogudusekoolid üldisesse koolivõrku, osa neist jätkas tegevust eraõppeasutusena (vt *eraalgkool).

Õigeusu kirikukool
Griechisch-katholische/ortodoxe Kirchenschule
Церковно-приходская школа
1848—1920
Õigeusu linnakoguduste juures tegutsenud algkoolitüüp.
Rajati aastatel 1840—1860 Eesti linnades ja hiljem ka alevites. Eesmärk koguduseliikmete laste õpetamine ja õigeusu vaimus kasvatamine. Vastu võeti ka luterlaste lapsi. Koole pidasid üleval kogudused (vt *EAÕK kogudus). Esialgu allusid vaimulikule ametkonnale. Kõrgem võim kuulus Riia peapiiskopile. Alates 1873. a allutati linnades asuvad õigeusukoolid õppetöös Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile, kohapeal kontrollis nende tegevust *õigeusu talurahvakoolide inspektor. 1887. a läksid *rahvakoolide direktori ja *inspektori kontrolli alla, säilis ka kiriklik alluvus piiskopkonnale ja Pühale Sinodile (vt *EAÕK Sinod).
Struktuurilt kaheklassilised, nelja kuni viieaastase kursusega Tegevuses juhinduti 1850.- ja 1870. a Balti kubermangude õigeusukoolide kohta kehtestatud reeglitest, v.a Paldiski õigeusu kirikukool. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega lülitati kogudusekoolid üldisesse koolivõrku, osa neist jätkas tegevust eraõppeasutusena (vt *eraalgkool).

Eraalgkool
05.11.1804 kinnitatud "Ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimääruses" olev peatükk pansionide kohta lubas avada eraldi pansione poeg- ja tütarlastele. Järelevalvet teostas kubermangu *koolidedirektor ja kreisi koolideinspektor.
Eraõppeasutuste loomine seadustati 05.08.1786 kinnitatud rahvakoolide põhimäärusele lisatud juhendis kodukoolide pidajatele ja õpetajatele, kelle juures on kasvandikud. Aastatel 1786—1804 allusid eraõppeasutused *üldhoolekande kolleegiumile.
04.06.1820 kinnitatud Tartu Keiserlikule Ülikoolile alluvate õppeasutuste põhimääruse peatükk eraõppeasutuste kohta kordas eelmise põhimääruse sätteid.
08.12.1828 kinnitatud põhimäärus jagas eraõppeasutused erakoolideks ja erapansionideks-kasvatusasutusteks.
19.02.1868 kinnitatud riiginõukogu otsus muutis 1828. a põhimäärust ja jagas eraõppeasutused kolme järku: III järk — 1- kuni 2-klassilised algkoolikursusega eraõppeasutused, II järk — progümnaasiumi või *kõrgema algkooli kursusega õppeasutused, I järk — *gümnaasiumi- või kõrgema tütarlastekooli kursusega keskhariduskoolid.
Eraõppeasutuse õppekava kinnitas *Tartu (Riia) õpperingkonna kuraator. Alates 1887. a allusid eraõppeasutused *rahvakoolide inspektori kaudu *rahvakoolide direktorile.
Tartu õpperingkonna kuraatori korraldusega 09.05.1888 peatati saksa õppekeelega erakoolide asutamine.
23.05.1889 kinnitatud riiginõukogu otsusega kehtestati kõigis eraõppeasutustes venekeelne õppetöö. Otsus viidi lõplikult ellu 1895. aastaks. Osa saksakeelseid koole keeldus vene õppekeelele üle minemast ja suleti.
02.02.1893 kinnitatud riiginõukogu otsusega pidid Tartu õpperingkonna eraõppeasutused juhinduma ainult ülevenemaalisest seadusandlusest.
19.04.1906 kinnitatud riiginõukogu otsus lubas Balti kubermangudes täielikul eraülalpidamisel olevates koolides kasutada õppekeelena kohalikke keeli. Tingimuseks seati Venemaa ajaloo ja geograafia õpetamine vene keeles. Kooli lõpueksamid tuli sooritada mõne kroonuõppeasutuse juures vene keeles. Seaduse alusel rajati mitmed eesti õppekeelega erakoolid ja taastati saksakeelsete erakoolide võrk.
01.07.1914 kinnitatud seadusega nimetati I järgu õppeasutused erakeskkoolideks, II ja III järgu õppeasutused eraalgkoolideks. Erakoolid jätkasid tegevust ka Eesti Vabariigi perioodil 1918—1940 (vt *algharidus Eesti Vabariigi perioodil 1918-1940). Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis loodi esimesed erakoolid 1990. aastate alguses (vt *algharidus Eesti Vabariigis 1991—).

Maa-algkoolid
Luteri- ja apostliku õigeusu talurahvakoolid ja ministeeriumikoolid. Talurahvakoolide õppeaasta oli lühem kui linnakoolides. Otseside maal töötavate talurahvakoolide ja teistele seisustele ettenähtud linnatüüpi koolide vahel puudus. Formaal-juriidiliselt ei olnud talupoegadel linnakoolides õppimine keelatud.

Luteri usu mõisakool
Evangelisch-lutherische Hofschule
Евангелическо-лютеранская мызная школа
1687—1919
Luteri usu vallakool
Evangelisch-lutherische Gemeindeschule
Евангелическо-лютеранская волостная школа,
19. saj. algus—1920
Luteri usu kihelkonnakool
Evangelisch-lutherische Parochialschule
Евангелическо-лютеранская приходская школа
1805—1920
Eestikeelse talurahvakooli vanim tüüp oli köstrikool. Esimesed köstrikoolid loodi 1660.—1670. aastatel ja 1680. aastate esimesel poolel Pärnus, Laiusel, Pilistveres, Harju-Ristil jm. Esimene teadaolev mõisakool asutati 1687. a Tähtveres. 1684. a asutas Bengt Gottfried Forselius õppeasutuse köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks (nn Forseliuse seminar, vt *pedagoogikaõppeasutused). 1686. a lõpetasid esimesed õpilased, tegevust alustas 11 köstrikooli.
Kuningas Karl XI 1686. a väljaantud korraldusele asutada igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kool järgnes 01.10.1687 Liivimaa ja 1690. a Eestimaa rüütelkonna maapäeva vastav otsus.
Paralleelselt köstrikoolidega eksisteerisid mõisnike poolt talulaste õpetamiseks rajatud mõisakoolid. Suure näljahäda ning järgnenud Põhjasõja ja katku aastatel lõpetasid köstri- ja mõisakoolid tegevuse. Koolide taastamine ja uute avamine algas 1720.—1730. aastatel.
18.04.1765 kindralkuberner Georg von Browne’i patendiga kehtestatud koolikorralduskava kohustas kõiki üle viie adramaa suurusi mõisaid looma mõisakoole.
1816. a Eestimaa ja 1819. a Liivimaa talurahvaseadusega pandi talurahvakoolide (valla- ja kihelkonnakool) asutamise ja ülalpidamise kohustus talurahvakogukondadele. Vallakool (paralleelse nimetusega külakool) oli madalaima astme talurahvakool, mida peeti ülal vallakogukonna kulul.
Liivimaa talurahvaseadus kohustas vallakooli avama iga 500 meeshinge kohta ja kihelkonnakooli iga 2000 meeshingega kihelkonnas. Liivimaa köstrikoolid muudeti 1819. a talurahvaseaduste järgi kihelkonnakoolideks. Kihelkonnakooli võeti õppima pärast vallakooli lõpetamist või muul viisil pärast esimese astme hariduse omandamist. Esimesed kihelkonnakoolid loodi eraalgatusena 1805. a Kanepis ja Viljandis.
Eestimaal tuli asutada vallakool iga 100 liikme kohta, teise astme talurahvakoolide asutamist ette ei nähtud.
Kuni 1837. a allusid vallakoolid formaalselt Tartu *õpperingkonna kuraatorile. 1838. a määrusega talurahvakoolide järelevalve korrast Läänemere kubermangudes allutati kõik talurahvakoolid rüütelkondade ja konsistooriumide juhtimisele.
Liivimaa kubermanguvalitsuse 04.04.1840 patendiga 1839. a maapäeva otsuse alusel loodi Liivimaa kubermangu mandriosa talurahvakoolide valitsemiseks *ülem-maakoolivalitsus ja igas maakonnas kreisi *maakoolivalitsus. Madalaimaks kooliomavalitsuse astmeks kohapeal oli kihelkonna koolivalitsus. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks ja allutati *rüütelkondade ja *konsistooriumide juhtimisele.
1840. a moodustati Saaremaal talurahvakoolide juhtimiseks provintsi koolikolleegium. 1842. a töötas kolleegium välja talurahvakoolide arendamise kava, mille kinnitas Balti kindralkuberner 1844. a. Kava järgi tuli kool asutada iga 100 meeshinge kohta.
1856. a talurahvaseaduse alusel loodi Põhja-Eestis luteri usu koolide juhtimiseks ja järelevalveks Eestimaa kubermangu *ülem-maakoolikomisjon, 1875. a lisandusid kreisi koolikomisjonid (vt *Virumaa koolikomisjon) ja 1867. a kihelkonna koolikomisjonid. Sama talurahvaseadus nõudis kooli asutamist iga 300 mõlemast soost hinge kohta. Paljudes kohtades rajasid ja pidasid talurahvakoole üleval mõisad. 1867. a Eestimaa kubermangu maakoolide seaduse põhjal peeti mõisakoolideks neid koole, mida mõisavanem pidas ülal ilma valla abita. Õppetöö sisu ja korralduse poolest olid nad identsed luteri usu vallakoolidega. 1875. a Eestimaa kubermangu luteri usu talurahvakoolide seadusega muutus kihelkonnakoolide asutamine kohustuslikuks.
Koolikorraldust ja õppetööd reguleerisid “Seadmised ma-kolide pärast Tallinna –maal" (1867), “Liivimaa Lutheri usu Maakoolide Säädus” ja "Liivimaa Lutheri usu Maakoolide õpetuse plaanid" (1874), “Seadus Eestimaa kubermangu evangeli-lutteruse usu maakoolide ja koolmeistrite seminaaride pärast” (1875) ja “Koolipidamise seadus Eestimaa Evangeeliumi Luteruse usu maakoolidele” (1878). Vallakool oli 1-klassiline ja kolme jaoga, õppetöö kestis kolm talve ja oli kohustuslik 10- kuni 13-aastastele lastele.
1885. a venestusreformide käigus allutati vallakoolid Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. 17.05.1887 kinnitatud ajutised täiendavad määrused algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eestimaa kubermangudes täpsustasid koolide juhtimis- ja järelevalveorganite tegevust ning määrasid õppekeele. Vallakoole juhtis maakondades *rahvakoolide inspektor ja kubermangudes *rahvakoolide direktor. Kahel esimesel õppeaastal võis vallakoolides õpetada eesti keeles, kolmandal õppeaastal kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) vene keeles. Osa vallakoole reorganiseeriti *ministeeriumikoolideks.
09.10.1906 Riia õpperingkonna kuraatori ringkiri lubas algkoolides kõiki aineid peale riigikeele õpetada emakeeles. 1917. a alustasid vallakoolid täielikult eestikeelset õppetööd.
Mõisakoolid likvideeriti 1919. a maareformi tagajärjel. Valla- ja kihelkonnakoolid muudeti 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega algkoolideks.

Õigeusu kihelkonna- ja abikool
Griechisch-katolische/ortodoxe Parochial- und Hilfeschule
Православная приходская и вспомогательная школа
1840. aastate keskpaik–1920
Talurahvakool, mis oli ette nähtud õigeusklike vanemate lastele, kuid avatud ka luterlastele.
25.04.1845 kinnitas keiser instruktsiooni, mis nägi ette usuvahetajatele õigeusu kirikute juurde kihelkonnakoolide asutamise. 01.05.1850 kinnitatud reeglite kohaselt tuli kihelkonnakoolide kõrval rajada kirikust kaugemal asuvatesse küladesse abikoole — üks iga 500 õigeusulise mehe kohta Koole pidasid ülal õigeusklikest kogukonnaliikmed. Õppetöö kihelkonnakoolis kestis neli, abikoolis kaks aastat.
26.01.1870 kinnitatud õigeusukoolide uutе reeglite järgi algas koolikohustus 10-aastaselt ja kestis neli aastat. Koolide juhtimine ja järelevalve kuulus esialgu õigeusu kiriku kompetentsi (vt *EAÕK Sinod). Alates 01.07.1873 allutati maal asuvad õigeusukoolid õppetöös Riia *õpperingkonna kuraatori vahendusel Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. Nende üle valitsemiseks loodi Liivimaa kubermangu Eesti distriktis *õigeusu talurahvakoolide inspektori ametikoht. 1917. a mindi üle eestikeelsele õppetööle. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega reorganiseeriti õigeusukoolid algkoolideks.

Ministeeriumikool
Ministerielle Schule
Министерское училище
1887–1920
29.05.1869 määrusega loodud maa-algkooli tüüp.
Loodi esialgu Venemaa semstvokubermangudes rahvahariduse ministeeriumi näidiskooli nime all. Alates 1874. a hakati neid looma kogu Vene impeeriumis. Tegevuse aluseks oli 04.06.1875 Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumi poolt kehtestatud instruktsioon.
Ministeeriumikoolid olid kas üheklassilised kolmeaastase või kaheklassilised viieaastase kursusega *rahvakoolide inspektorile alluvad koolid. Riik andis koolidele iga-aastast toetust inventari ja õppevahendite muretsemiseks ning maksis õpetajate palga. Valdade osaks jäi koolide jooksev majandamine, koolihoonete ehitamiseks võis saada riigilt laenu. Õppetöö tasemelt olid ministeeriumikoolid võrdsed *luteri usu kihelkonnakoolidega või paremad. Kuni 1917. a toimus õppetöö vene keeles, 1917. a sügisest eesti keeles. 07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seadusega reorganiseeriti ministeeriumikoolid algkoolideks.

Algharidus Eesti Vabariigis (1918—1940)
Esimese koolitööd puudutava dokumendina andis Ajutine Valitsus 02.12.1918 välja ajutise määruse koolide kohta, millega õpetus muudeti emakeelseks, määrati kohustuslikud eesti keele tunnid kõikides koolides ja kuulutati usuõpetus vabatahtlikuks õppeaineks.
Eesti Vabariigi Asutava Kogu 09.09.1919 otsus laiendas koolikohustuse kolmelt aastalt neljale. I-IV klass sai alama astme ja V-VI klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad.
07.05.1920 vastuvõetud avalike algkoolide seaduse põhjal moodustas algkool ühtluskooli esimese astme. Kõik endised valla-, kihelkonna-, ministeeriumi-, linna- ja kroonukoolid, kõrgemad alg- ja rahvakoolid nimetati kuueklassilisteks algkoolideks. Koolikohustus kestis 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele tuli emakeelne klass avada siis, kui selleks oli vähemalt 20 sooviavaldust. Kuueklassilisele koolikohustusele mindi üle järk-järgult, viimaseks tähtajaks oli 01.01.1930.
12.02.1925 võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Selle põhjal tunnistati vähemusrahvusteks sakslased, venelased ja rootslased ning need Eesti piirides elavad rahvused, kelle üldarv oli mitte vähem kui kolm tuhat. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse võimupiiri kuulus ka vastavate emakeelsete avalikkude ja eraõppeasutuste organiseerimine, valitsemine ja järelevalve.
02.06.1931 võeti vastu uus avalike algkoolide seadus, millega kehtestati 6-klassiline koolikohustus 8.-16. eluaastani. 1934. a alandati koolikohustust neljale klassile ja 14. eluaastani.
Avalikud algkoolid olid kas riigi või kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel, eraalgkoole pidasid üleval kas seltsid või isikud. Erakoolide tegevuse sätestas 1927. a vastuvõetud eraõppeasutuste seadus. Järelevalvet õppe- ja kasvatustöö üle teostas 10.07.1931 vastuvõetud õppe- ja kasvatustöö järelvalve seaduse põhjal haridus- ja sotsiaalministeerium, maa- ja linnakoolivalitsused ja vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste koolivalitsused.

Algharidus Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal (194o—1991)
06.07.1940 vastuvõetud avalike algkoolide seaduse muutmise seadus kehtestas 6-klassilise koolikohustuse kooli lõpetamiseni või 15-aastaseks saamiseni. 1940. a novembris saatis Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat maa- ja linnakoolivalitsustele juhendi koolivõrgu koostamiseks järgmiste põhimõtete järgi: koolitüüpidena tulid luua algkool (I-IV klass), mittetäielik keskkool (I-VII klass) ja keskkool (I-X klass). Koolikohustuse alla kuulusid 7.-16. aastased lapsed, õppimine I-VII klassis oli tasuta. Erakoolid riigistati 06.08.1940 vastuvõetud eraõppeasutuste likvideerimise seadusega.
20.05.1941 väljaantud Hariduse Rahvakomissariaadi määrus nägi ette viia Eesti NSV koolikorraldus üle Nõukogude Liidus kehtivale süsteemile 1941/42. õa jooksul. Eesmärgiks oli saavutada 7-klassiline üldharidus maal ja üldine keskharidus linnades. Lapsed olid koolikohustuslikud 8.-16. eluaastani või kuni VII klassi lõpetamiseni.
15.09.1941 moodustati Eestimaa Omavalitsus ja selle koosseisus direktooriumid, sh ka haridusdirektoorium. Haridusdirektori 30.09.1941 määrusega viidi koolikorraldus tagasi enne 1934. a koolireformi kehtinud alustele. Algkooli (ühtluskooli I aste) kestuseks määrati kuus aastat.
Pärast Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamist 1944. a taastati ka nõukogulik koolikorraldus. 1946. a veebruaris kehtestati koolikohustus 7.-16. eluaastani või kuni 7-klassilise üldhariduskooli lõpetamiseni.
24.04.1959 võeti vastu seadus kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s, millega kehtestati üldine 8-klassiline koolikohustus, algkooliaste jäi neljaklassiliseks. Üleminek 8-klassilisele koolikohustusele pidi lõppema 1962/63. õa. Osa seniseid seitsmeklassilisi koole muudeti kaheksaklassilisteks, osa reorganiseeriti 4-klassilisteks algkoolideks.
1970. a muudeti algkooliosa 3-klassiliseks, aineõpetusega alustati IV klassis.
1974. a kehtestatud ENSV haridusseaduse põhjal oli algkooliosa 3-klassiline, koolikohustus algas 7. eluaastast. Kohalikest tingimustest olenevalt võis asutada omaette algkoole (I-III klass), 8-klassilisi koole (I–VIII klass) ja keskkoole (I–X või XI klass), kusjuures säilis üldise keskhariduse kõigi astmete ühtsus ja järjepidevus.
1986. a vastuvõetud haridusseadus nägi ette 4-klassilise algkooliosa ja koolikohustuse alguse 6-aastaselt.
Üldhariduskoolid allusid ENSV Haridusministeeriumile.

Algharidus Eesti Vabariigis 1991—
23.03.1992 vastuvõetud Eesti Vabariigi haridusseaduse põhjal on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
15.09.1993 vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse põhjal on põhikool kool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.-9. klass. Hariduse kättesaadavuse ja koolikohustuse täitmise tagamiseks võidakse moodustada algkoole (sealhulgas lasteaed-algkoole), milles sõltuvalt vajadustest ja võimalustest võivad olla 1.-6. klass.
Seadust kohaldatakse eralasteaed-algkoolidele, eraalgkoolidele, erapõhikoolidele ja eragümnaasiumidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Esimesed erakoolid loodi 1990. aastate alguses. Erakooliseadus võeti vastu 03.06.1998.
Kooli moodustamiseks peab kooli teeninduspiirkonnas alaliselt elama vastavaealisi lapsi: 3-klassilise algkooli moodustamiseks 30 õpilast; 6-klassilise algkooli moodustamiseks 60 õpilast.
Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega.
Kohalike omavalitsuste pädevusse kuulub muuhulgas oma halduspiirkonna hariduse arengu programmide kavandamine ja elluviimine; õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutuste asutamine, reorganiseerimine ja sulgemine; oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutuste registreerimine, majandusliku teenindamise ja finantseerimise tagamine; neile alluvate haridusasutuste juhtide ametisse määramine ja ametist vabastamine.

Seonduv aines

EAA f 1187 — Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium; f 1655 — EAÕK Sinod, nim 2; f 2569 — Õpetatud Eesti Selts; f 1427 — Liivimaa maanõunike kolleegiumi statistikabüroo. Õppeasutuste järelevalveasutuste, EELK ja EAÕK koguduste, magistraatide, ülemkirikueestseisja-ametite, rüütelkondade ja hariduslike sihtasutuste fondid.
EAM — Algkoolide fondid.
ERA — Algkoolide fondid.
Maa-arhiivide algkoolide fondid.
LVVA f 240 — Riia õpperingkonna kuraator; f 241 — Liivimaa ülem-maakoolikomisjon;
f 7454 — Läänemerekubermangude õigeusukoolide valitsus, 75 s, 1872—1915
PRAK f 139 — Peterburi õpperingkonna kuraatori kantselei.
RGIA f 733 — Venemaa Rahvahariduse Ministeerium.
TLA — Algkoolide fondid.

Seadused

ПСЗ I nr 1641 (05.08.1786), nr 21505 (05.11.1804), nr 28303 (04.06.1820),
ПСЗ II nr 45501 (19.02.1868), nr 47803 (17.12.1869), nr 48078 (02.03.1870), nr 50509 (31.05.1872), nr 51807 (23.01.1873), nr 52145 (09.02.1887), nr 57011 (01.03.1877).
ПСЗ III nr 4196 (26.01.1887), nr 4455 (17.05.1887). nr 5417 (16.07.1888), nr 6720 (17.04.1890).
Циркуляры по Рижскому учебному округу, за 1912 год, с 242—266.
Циркуляры по Рижскому учебному округу, за 1913 год, с 360—362.
Циркуляры по Рижскому учебному округу, за 1914 год, с 313—325.

EAA 291—8—991, l. 143—148. — Правила для Православных приходских школ в Лифляндской губернии от 1 мая 1850 года.

Liivimaa kindralkuberneri koolipatent 18.04.1765.
Liivimaa ja Eestimaa kindralkuberneri koolipatent 20.07.1787.
Seadmissed ma-kolide pärrast Tallinna-maal 22.11.1867.
Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide Säädus. 1874.
Liiwimaa Lutheri usu Maakoolide õpetuse plaanid. 1874.
Seadus Eestimaa kubermangu ewangeli-lutteruse usu maakoolide ja koolmeistrite seminaaride pärast. 1875.
Koolipidamise seadus Eestimaa evangeliumi Luteruse usu maakoolidele. 1878.

ПСЗ III nr 4343 (10.04.1887), nr 6036 (23.05.1889), nr 9299 (02.02.1893), nr 27729 (19.04.1906).

ПСЗ III nr 4196 (26.01.1887).

ПСЗ II nr 47148 (29.05.1869).

RT 1918, 5; 1920, 75/76, 208; 1925, 31/32, 9; 1927, 97, 74; 1931, 46, 348; 1931, 59, 460.
RT 1992, 12, 192.
RT I 1993, 63, 892; RT I 1998, 57, 859.

Kirjandus

Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918-1940. Dokumente ja materjale. Koost Anni Matsulevitš. Tallinn: Olion, 1993.
A. Liim. Elementaarkool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 68—70.
A. Liim. Linnakool II. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 105—107.
А. Л. Панина. Городские училища. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 1 (А-Г). Москва: Наука, 1996, с 258-259.

A. Liim. Kõrgem algkool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 95—97.
А. Л. Панина. Высшие начальные училища. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 1 (А-Г). Москва: Наука, 1996, с 138.

A. Liim. Kroonualgkool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost A Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 91—92.
A. Liim. Linna-tütarlastekool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost. Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 108—109.
S[chneider], W. Die höhere Stadt-Töchterschule zu Dorpat 1804-1892. Dorpat, 1892.

A. Liim. Luteri usu kirikukool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost. Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 19
A. Liim. Õigeusu kirikukool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 150—151.99, lk 111—112.
Lembit Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. 1, Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani. Tallinn: Avita, 1997.
L. Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. II, Kaheksateistkümnes sajand. Tallinn: Avita, 1999.
L. Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine (1803-1918). Tallinn: Avita, 2002.
A. Liim. Luteri usu kihelkonnakool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 109—111.
A Liim. Luteri usu mõisakool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 113—114.
A Liim. Luteri usu vallakool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 114—117.
Otto Liiv. Lisandeid eesti rahvakooli ajaloole 17. sajandi lõpul. Tartu, 1934.
Aivar Põldvee. Talurahvakoolid Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi viimasel veerandil. — Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 8 (15). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2002, lk 81—157.L. Andresen. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine (1803-1918). Tallinn: Avita, 2002.
A. Liim. Õigeusu kihelkonna- ja abikool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 148—150.

A. Liim. Ministeeriumikool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost A Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 119—120.