Fondiloend

6.2.1. Kreiskool

Kreisschule

Уездное училище

Ajalugu

Elementaarkooliharidusel baseeruv poeglastekool, mis loodi 19. saj alguse haridusreformidega.
Teisi nimetusi: maakonnakool, kõrgem kreiskool, aadli kreiskool.
1802. a asutatud Venemaa Rahvahariduse Ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused. 24.01.1803 kinnitatud rahvahariduse esialgsed eeskirjad ja 05.11.1804 kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid muuhulgas ette igas kubermangu- ja maakonnalinnas maakonna- ehk kreiskooli asutamise.
1804. a töötas *Tartu Keiserliku Ülikooli koolikomisjon välja Tartu õpperingkonna kreiskoolide eeskirjad, mis kinnitati 31.08.1806 ja lisati nn modifikatsioonidena ülevenemaalisele 1804. a koolimäärustikule. Nende kohaselt jagunesid kreiskoolid täielikeks (3-klassiline) ning mittetäielikeks (2-klassiline) koolideks.
Kreiskoolide ülesandeks oli: õpilaste gümnaasiumi astumiseks ettevalmistamine; erinevatest seisusest lastele nende seisuse ja elukutsekohase hariduse andmine.
Baltimaade kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles.
Kreiskoolid allusid *kubermangu koolidedirektorile. Koolide finantseerimine toimus põhiliselt riigi ning osaliselt ka kohalikust eelarvest.
04.06.1820 kinnitatud *Tartu Keiserlikule Ülikoolile alluvate õppeasutuste statuut kaotas ühtluskooli põhimõtte ja sätestas seisuslikud koolid. Kreiskoolide ülesanne ei olnud enam õpilaste gümnaasiumi astumiseks ettevalmistamine, vaid tehnilise ja kaubandusliku hariduse andmine. Õppeaega lühendati: 3-klassilised koolid muutusid 2-klassiliseks ning 2-klassilised 1-klassilisteks. Pärnu ja Kuressaare kreiskoolis asutati lisaks põhiklassidele kolmas klass (selecta) nende jaoks, kes tahtsid edasi õppida gümnaasiumis. Õpilaste arv polnud kreiskoolides suur ning sinna pääses õppima ka talupojaseisusest noori.
1827. a suleti õpilaste vähesuse tõttu Paldiski 1-klassiline kreiskool, 1830. a likvideeriti Tallinna vene kreiskool. 1839. a muudeti Kuressaare ja 1840. a Pärnu kreiskool täiendava klassi lisamisega 4-klassiliseks kõrgemaks kreiskooliks, mille lõpetajad pääsesid gümnaasiumi primasse ning mõnel erialal pärast vastavate eksamite sooritamist ka ülikooli. 1843. a asutati Narvas vene õppekeelega kõrgem kreiskool.
1861. a reorganiseeriti Kuressaare ja Pärnu kõrgemad kreiskoolid progümnaasiumideks (vt *Kuressaare Aleksei gümnaasium ja *Pärnu I gümnaasium). 1863. a muudeti Tartu kreiskool 4-klassiliseks kõrgemaks kreiskooliks ning 1880. a loodi selle baasil Tartu reaalkool (vt *Tartu I gümnaasium).
31.05.1872 Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumi linnakoolide määruse kohaselt reorganiseeriti maakonna- ehk kreiskoolid järk-järgult linnakoolideks (vt *algkool). Reorganiseerimine viidi lõpule 1887. a.

Materjal

Koolide aastaaruanded (1881—1889), kirjavahetus (1881—1888), pedagoogikanõukogu koosolekute protokollid (1881—1889), sisseastumiseksamite (1881—1889) ja IV kategooria väeteenistuseksamite protokollid (1874—1889), õpilaste nimekirjad (1804—1889), õpilaste hinneteraamatud ja tunnistused (1806—1889), klassipäevikud (1821—1907), lõputunnistused (1881—1889), registratuurraamatud (1820—1889), arveraamatud ja -dokumendid (1805—1888).

Seonduv aines

EAA f 409 — Pärnu I gümnaasium; f 1170 — Rakvere linna III algkool; f 3061 — Paldiski kroonualgkool.

Seadused

ПСЗ I nr 20597 (24.01.1803), nr 21501 (05.11.1804).
Modificationen der Allerhöchst ertheilten Statuten der Lehranstalten, welche den Universitäten untergeordnet sind, für die Kreisschulen, welche unter der Direction der Kaiserlichen Universität zu Dorpat stehen. 1806.
ПСЗ I nr 28303 (04.06.1820), ПСЗ II nr 36537 (11.01.1861).

Kirjandus

Eesti kooli ajalugu: neljas köites: kaugemast minevikust tänapäevani. 1. kd, 13. sajandist 1860. aastateni. Toim Endel Laul. Tallinn: Valgus.
A. Liim. Kreiskool. — Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost Allan Liim. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999, lk 89—91.
Heinrich Paucker. Die deutsche Kreisschule in Reval 1805-1880. Reval, 1880.
Peeter Põld. Eesti kooli ajalugu. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1933.
А. Л. Панина. Уездные училища. — Государственность России (конец XV в.-1917 г.): Словарь-справочник. Кн. 4 (Р-Я). Москва: Наука, 2001, с 261-262.