Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks.
Rahukohtunike institutsioon loodi Eesti alal 09.07.1889. a antud valitsuse määrusega kohtukorralduse muutmisest Balti kubermangudes. Pädevuse määras 1864. a Rahukohtu nuhtlusseadus, mis kehtis Eestis kuni 1935. a-ni. Rahukohtunikud määrati ametisse justiitsministri poolt. Eesti alal moodustati 5 rahukohtu ringkonda: Tallinn-Haapsalu, Rakvere-Paide, Pärnu-Viljandi, Tartu-Võru ja Saaremaa. Võnnu-Valga Rahukohtu ringkond hõlmas ka hilisemaid Läti alasid. Rahukohtu ringkond jagunes jaoskondadeks, kus tegutsesid sinna määratud rahukohtunikud. Vajadusel võis justiitsminister määrata igas rahukohtu ringkonnas ametisse lisa-rahukohtunikke, abistamaks ja asendamaks jaoskonna-rahukohtunikke ning rahukohtu üldeesmärke silmas pidades ka au-rahukohtunikke.
Jätkasid tegevust Eesti Vabariigis, 1935. a nimetati ümber jaoskonnakohtunikeks.
Materjal
Justiitsministeeriumi ringkirjad, kirjavahetus rahukogu juhatajaga, tsiviil- ja kriminaalasjade nimestike registreerimisraamatud.
Toimikud tsiviilasjade — võlanõuete ja -kohustuste, kahjude hüvitamise kohta, õiguste kohta vallasvara üle, vekslite väljanõudmise; abieluasjade, sündide seaduslikkuse ja vanemate hoolekande; pärilusasjade, testamentide jne kohta; töötasude kinnipidamise; üürivõla eest eluasemelt väljatõstmise; vaeseks tunnistamiste kohta; kriminaalasjade — seaduste ja kehtiva korra rikkumise; passireñiimi rikkumise; ehitus-, side-, teede-, liiklusohutuse- ja aksiisieeskirjade rikkumise; solvamiste, ähvarduste, vigastuste; perekonnaseaduste rikkumise; varguste, pettuste jne kohta; registratuurraaamatud ja tähestikulised registrid.
Seadused
ПСЗ II nr 41473, 41475–14178 (1864); ПСЗ III nr 6188 (09.07.1889).
RT nr 2, 1918.