Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Eestimaa kubermangu Maanõukogu valimiste korraldamiseks loodud asutused.
Teisi nimetusi: Maakonna valijatekogud.
Venemaa Ajutise Valitsuse 30.03. (ukj 12.04.) 1917. aasta määrus nägi ette Liivimaa kubermangu Eesti osa liitmise Eestimaa kubermanguga ja Eesti rahvuskubermangu moodustamise. Kubermangu juhtis Ajutise Valitsuse kubermangukomissar, kelle juures moodustati kubermangu Ajutine Maanõukogu. Maanõukogusse pidid lähetama oma esindajad maakondade nõukogud ja linnade volikogud.
Maanõukogu (Maapäeva) valimised toimusid 1917. aasta juunis. Valdades moodustati valimiskomisjonid, kes valisid maakonna valimiskomitee (valijatekogu) liikmed. Maakonna valijatekogu kutsus kokku kohalik maakonnakomissar või maakonna miilitsaülem. Valijatekogu ülesandeks oli valimise kohta laekuvate kaebuste läbivaatamine, oma liikmete volituste kontrollimine, kohaliku maanõukogu liikmete arvu kindlaksmääramine (7-15 inimest), samuti maakonnast kubermangu maanõukokku valitavate isikute arvu (üks liige 20 000 elaniku kohta) kindlaksmääramine, kandidaatide nimekirjade kokkuseadmine ja väljapanek (kandidaadil pidi olema vähemalt kuue isiku toetusallkiri), kubermangu maanõukogu (Maapäeva) liikmete ning maakondade maanõukogude liikmete valimine.
Seadused
Ajutised määrused kubermangu ja maakondade maanõukogude valimise asjus. - ЭГВ nr 24 — 15.06.1917.
Kirjandus
Graf, M. Eesti rahvusriik. Tallinn 1993.