Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Talupoegade kogukondlikud organisatsioonid haldusülesannete täitmiseks ja kohalike küsimuste lahendamiseks.

Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a moodustasid vabad talupojad ühe või mitme mõisa piirkonnas kogukonna ja valisid eneste hulgast eestseisjad ning Liivimaal ka vallakohtu liikmed. Kogukonna liige oli kohustatud isiklikult vastutama riigimaksude maksmise ja maa kasutamise eest ettenähtud mõisakoormiste täitmise eest. Vastav järelevalve kogukonna kui terviku üle oli pandud kogukonna talitajale ning eestseisjatele, Liivimaal põhiliselt vallakohtule (kogukonnakohtule).
Vastavalt 1866. a maakogukonna seadusele olid vallaomavalitsuse organiteks valla täiskogu, vallavolikogu, vallavanem ja tema abid ning vallakohus (vallakohtute materjalid on eraldatud omaette fondideks). Valla täiskogu koosnes taluomanikest ja rentnikest ning mõisasulaste, talusulaste ja muude maatameeste esindajatest (iga kümne maatamehe kohta üks esindaja). Valla täiskogul valiti vallavanem ja tema abid, vallavolikogu ja vallakohtu liikmed. Täiskogu võimuses oli kogukonna paheliste liikmete esitamine kubermanguvalitsuse toimetamise alla (2/3 häälteenamusel), otsustamine kogukondlikke kohustusi mittetäitnud isikutelt ajutiselt täiskogu koosolekult osavõtuõiguse äravõtmise üle, kõrgemalseisva instantsi korraldusel otsustamine kuriteo eest karistatud valla liikmete kogukonda vastuvõtmise või mitte vastuvõtmise üle (mittevastuvõtmisel oli vajalik 2/3 häälteenamus).
Vallavanem juhtis vallavalitsuse tööd, juhatas volikogu ja täiskogu koosolekuid, täitis volikogu otsuseid, ajas valla asju ning vastutas seaduste täitmise ja avaliku korra eest.
Vallavolikogu koosnes vallavanemast ja volimeestest, kellest pooled valiti peremeeste ja rentnike, pooled maatameeste hulgast 3 aastaks. Volikogu kutsuti kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt korra aastas. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid puudutavate küsimuste otsustamine vallas, vallakassa ja muu vara ning kogukonna asutustega (kool jms) seotud küsimuste lahendamine, kogukonna esindamine kogukonda puudutavate kaebuste korral, maksude jaotamine ja kogumine, vallaametnike palkade määramine, vallavanema ja abide aruannete vastuvõtmine ja nendega seotud kaebuste esitamine kõrgemalseisvasse kohtusse, kogukonna eestkostja määramine kohtuasjade ajamiseks, otsustamine riigi- ja talurahvaseaduste küsimuses, mille puhul nõuti kogukonna arvamust.
Järelevalvekohustus vallaomavalitsusorganite üle oli 1866.–1889. a-ni kihelkonnakohtutel, 1890.–1917. a märtsini talurahvaasjade komissaridel.
.

Materjal

Protokollid: täiskogu ja volikogu protokollid, vallavanema (vallavalitsuse) otsuste raamatud, vallavalitsuse revideerimise protokollid.
Nimekirjad: revisjonilehed, ümberkirjutuslehed, vallaliikmete nimekirjad,vallas elavate võõraste isikute nimekirjad. Tagavaraväelaste nimekirjad, vallas elanud politsei valvealuste registreerimisraamatud, vahistatud isikute saateraamatud, karistatud isikute nimekirjad; magasiraamatud, passiraamatud (passiregistrid ja alfabeedid), küüdiraamatud, kauplemislubade registreerimise raamatud; hoolekande ja arstiabiraamatud: rõugepanemisraamatud, alamate tagavaraväelaste perede hoolekande raamatud.
Kassaraamatud: vallakassa raamatud, pearaharaamatud, üldiste maksude kassaraamatud; erikassade ja eriarvete raamatud: vaestekassa raamatud, magasiraharaamatud, rahaliste nõudmiste ülestähenduse, üksikute kogukondade kassa, koolikassa raamatud, alamate tagavaraväelaste perekondadele antava toitlustoetuse sissetulekute ja väljaminekute raamatud; tõendusdokumendid: kassakviitungite raamatud (enamasti makuleeritud); ringkirjad ja kirjavahetus talurahvaasjade komissaridega, kohtu- ja politseiasutustega, mõisate, valdade ja eraisikutega maksudekogumise, ümberkirjutuste, statistiliste andmete, vallakoolide ja õpetajate, vaestele abiandmise kohta, tervishoiu, sõjaväekohustuse, rahvaloenduse korralduse jm kohta; aruanded.
Registratuurraamatud: saabunud kirjade registrid, väljastatud kirjade registrid, lauajuhendid, kirjade lähetusraamatud (säilitatud üksikuid eksemplare); toitluskomitee, maakomitee jt komiteede või komisjonide materjalid: ringkirjad, kirjavahetus toitlustue korraldamise küsimustes, registreerimisraamatud jm; üksikdokumendid (näiteks passid, üksikutes fondides), trükised, ametimärgid.