Fondiloend

3.4. Linnade vaeslastekohtud

Stadt-Waisengericht

Городской сиротский суд

Ajalugu

Linnakohtute võimkonda kuulunud isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohtud.

Vaeslastekohtute loomise linnades tingis vajadus kontrollida eestkostjate ja hoolekandjate tegevust. 1889. a-ni tegelesid linnades sellega kas: magistraat (Valgas, Võrus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus), foogtikohus (Tallinna-Toompeal, Rakveres, Paides, Paldiskis) või vaeslastekohus (Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus).
Vaeslastekohus oli tavaliselt 3-liikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Nende ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu.
Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse kubermangumagistraadile. 1796. a taastati endine organisatsioon.
1889. a justiitsreformiga likvideeriti magistraadid ja nende alamkohtud. Eestkoste- ja hoolekandeasjade lahendamiseks loodi uued iseseisvad linna vaeslastekohtud Haapsalus, Kuressaares, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus. Võrreldes eelkäijatega nende ülesandeid kitsendati ja osa määrusi vajas sarnaselt aadli vaeslastekohtutega kinnitamist ringkonnakohtus. Asjaajamine muutus venekeelseks. Administratiivse järelevalve korras allusid kubermanguvalitsusele, kohtuasjade otsustamisel aga vastavale ringkonnakohtule.
Eesti Vabariigis jätkasid linna vaeslastekohtud tegevust endistel alustel. 1920–1926 tegelesid suuremate (üle 100 000 marga) varadega seotud hoolekandeasjadega hoolekandekohtud. Väiksemaid asju arutati endiselt linna vaeslastekohtutes. Administratiivasutustena allusid nad Siseministeeriumile, kohtu otsuste ja tegevuse peale võis edasi kaevata ringkonnakohtusse.
1941. a linna vaeslastekohtud likvideeriti. Sama aasta oktoobris alustasid nad uuesti tööd vanas kooseisus ja enne 21. juunit 1941. a kehtinud seaduste alusel. Lõplikult likvideeriti vaeslastekohtud 1944. a.


Materjal

Säilinud ebaühtlaselt, sarjades suured lüngad.
Seadused, ringkirjad jm; protokollid ja ñurnaalid: 1634–1918 (lünkadega, pole f 3769); kirjavahetus; missiivid; eestkoste ja hoolekande toimikud 1707–1941; raamatupidamise dokumendid; registratuurraamatud: lauajuhendid, sissetulnud ja väljaläinud kirjade registrid jms; lõpetamata asjade ja arhiivi nimekirjad, kohtuotsused (1904–1917, f 2502).

Seonduv aines

Tallinna Linnaarhiivis: Tallinna, Nõmme ja Keila linna vaeslastekohtute fondid.
Eesti Riigiarhiivis: Elva, Haapsalu, Jõgeva, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kuressaare, Kärdla, Mustla, Mustvee, Narva, Otepää, Paide, Petseri, Põltsamaa, Pärnu, Rakvere, Sindi, Tapa, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru linna vaeslastekohtute fondid.
Läti Riiklikus Ajalooarhiivis Valga Linna Vaeslastekohtu fond.