Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Erialaühingud, mis koondasid lähedaste elukutsetega inimesi kvaliteetse töötulemuse tagamise ja kõlvatu konkurentsi vältimise eesmärgil.
Ühingute liikmetele oli kindlustatud sotsiaalhoolekanne ja võimalus osaleda linna valitsemises ja olla valitud linna kolleegiumide ja komisjonide liikmeks. Allusid raele, kes kinnitas nende skraad ehk põhikirjad, alates 1879. a-st linnavalitsusele. Suurgildi liikmeteks võeti reeglina kaupmehi või teisi õilsamaid ameteid pidavaid inimesi. Väikegildid ühendasid käsitööliste tsunfte. Gilde juhtisid oldermannid ja vanemad, kes moodustasid nn vanemate pingi. Gildides tegutsesid lihtliikmete esindajatena veel dokmannid.
Tsunfte juhtis oldermann ja tema üks või mitu abi. Tsunftide skraad kinnitas raad ja tsunftikäsitööliste tülisid arutas rae alamkohtuna tegutsev tsunftikohus või tsunftihärraks nimetatud raehärra.
Sellide vennaskonnad tegelesid oma liikmete hoolekandega, ametioskuste arendamise ja ühiskassa valitsemisega. Sellide vennaskonna aastaks valitud eestseisus koosnes reeglina viiest liikmest, kellest kaks olid meistrid nn laekameistrid ja kolm selli (vanasell ja tema kaks abi). Sellide vennaskond allus tsunftikohtule.
Omapärased ühingud olid seoses Vene-Rootsi sõjaga 1741. a asutatud laskurite kompaniid, mis praktilises sõjategevuses kasutust ei leidnud, küll aga tegelesid sõjalise väljaõppega ja seltskondliku tegevusega. Eraldi fondina on esindatud ainult Pärnu laskurite kompanii, mis tegutses 1741–1753.
Asehalduskorra ajal gildid ja tsunftid reorganiseeriti vastavalt 1785. a linnaseadusele. Suured ja väikesed gildid likvideeriti. Rikkamad linlased jagati vastavalt deklareeritud varandusele kolme gildi. Tsunftisundus kaotati. Tsunftikäsitöölised pidid valima tsunftide töö koordineerimiseks tsunftihärra, kes ei olnud rae liige. Senise kolme meistri asemel pidi tsunfti moodustamiseks olema vähemalt viis meistrit. Viimast nõuet ei suutnud mitmed väikelinnade tsunftid täita ja need likvideerusid. Suurem osa gilde ja tsunfte jätkasid pärast 1796. a, kui Paul I tühistas oma ema poolt kehtestatud seadused, uuesti tegevust vanadel alustel, kuigi riigimaksude kogumisel arvestati edasi üleriigilise kolme kaupmeeste gildi ja käsitööliste kategooriaga. Väikesed gildid Tartus, Pärnus ja Kuressaares jätkasid tegevust 1797. a-st. Kuressaare Suurgild jätkas tegevust 1796. a-st, Tartu Suurgild 1798. a-st ja Pärnu Suurgild 1802. a-st. Haapsalus gilde ei taastatud. Kuigi Aleksander I kehtestas taas 1785. a linnaseaduse ja 1819. a Liivimaa käsitöömääruse järgi polnud tsunftisundust, tuli 1866. a taas rõhutada tsunftisunduse kehtetust. Gildid ja tsunftid likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi Asutava Kogu poolt 09.06.1920 seisuste kaotamise seaduse alusel. Mitmed gildid ja tsunftid jätkasid tegevust ühingute ja seltsidena.
Materjal
Põhikirjad ehk skraad (sh koopiad varasematest tänapäevaks kadunud skraadest ja eeskujuks saadud Riia ja teiste linnade skraadest ning gildide poolt asutatud pankade ja muude asutuste põhikirjad), protokollid (Kuressaare Väikegildi protokolliraamat sisaldab ka asehalduskorra ajal koos käinud kodanike koosolekute protokolle 1786–1797 — EAA 5235-1-8), kvartalimaksude raamatud, kassaraamatud, arveraamatud, sellide ja õpipoiste registreerimise raamatud; kirjavahetus raadide, kuberneri, eraisikute jt-ga; linnaelanike (gildide ja tsunftide liikmete) nimekirju, vabakirju, sünnitunnistusi, õppelepinguid, meistritunnistusi, toimikuid linna valitsemise, meistriks vastuvõtmise, tsunftijäneste jm küsimustes; ajaloolised ülevaated, fotokoopiad 17. saj dokumentidest — EAA 5235-1-46.
Seonduv aines
Tallinna gildide ja tsunftide arhiive hoitakse Tallinna Linnaarhiivis, üksikuid ka Eesti Ajaloomuuseumis.
Seadused
Seadused ja kirjandus
ПСЗ I nr 16187 (21.04.1785); nr 19811 (02.04.1801).
ПСЗ II nr 41779 (09.02.1865); nr 43455 (04.07.1866); nr 48498 (1870), nr 57101 (1877).
BPS II.
RT 1920 nr 129/130 art. 254 (09.06.1920).
RT 1922 nr 48 art. 111.
Käsitöömäärused Rootsi, Soome ja Liivimaa käsitöölistele 1669 — EAA 5157-1-4.
Reglement für die Handwerks-Aemter in der sämmtlichen Kreis- und Landstädten des Livl. Gouvernements. Riga 1819.
Reglement über Handwerke. Riga 1875.
Shragen für die Gewerksmeister, Gesellen und Lehrlinge in der Stadt Dorpat. Dorpat 1865.
Schragen für die Gewerks-Meister in Dorpat. Riga 1893.
Kuressaare kingseppade skraa 1665 (koopia) — EAA 5210-1-1.
Kuressaare tislerite ja klaasijate skraa 1842 — EAA 5235-1-5.
Kuressaare Suurgildi skraa 22.03.1647 — EAA 5236-1-1.
Kuressaare Väikegildi skraa 1842 EAA 5235-1-3.
Kuressaare ühendatud tsunftide skraa 1842 — EAA 5235-1-4.
Pärnu kangrute skraa 1672 — EAA 5176-1-1.
Pärnu kingseppade skraa 1642 (koopia) — EAA 5159-1-1.
Pärnu kullasseppade skraa 1751 (koopia) — EAA 5177-1-1.
Pärnu Laskurite kompanii põhikiri 1741 — EAA 5229-1-2.
Pärnu lihunike skraa 1695 (koopia) — EAA 5153-1-1.
Pärnu möldrite skraa 1778 — EAA 5145-1-1.
Pärnu müürseppade skraa 1770 (koopia) — EAA 5152-1-9.
Pärnu puuseppade skraa 1732 (koopia) — EAA 5179-1-1.
Pärnu rätsepate skraa 1640 (koopia) — EAA 5157-1-3.
Pärnu seppade ja relvaseppade skraa 1680 (koopia) — EAA 5180-1-1.
Pärnu sadulseppade skraa 1671 — EAA 5181-1-1.
Pärnu Suurgildi skraad 1588, 1756 — EAA 5100-1-92, 2.
Pärnu tislerite ja klaasijate skraa 1649 (koopia) — EAA 5162-1-10.
Pärnu tislerite ja klaasijate sellide skraa 1669 (koopia) — EAA 5162-1-2.
Pärnu tõldseppade skraa 1858 — EAA 5151-1-2.
Tartu ehitusmeistrite skraa 1820 — EAA 1702-1-2.
Tartu kullasseppade skraa 1640 (koopia) — EAA 1825-1-1.
Tartu köösnerite ja parkalite skraa 1771 (koopia) — EAA 1823-1-1.
Tartu lukkseppade skraa 1588 (koopia) — EAA 1668-1-2.
Tartu maalrite skraa 1768 — EAA 1709-1-1.
Tartu pottseppade skraa 1750 — EAA 1711-1-1.
Tartu sadulseppade skraa 1732 — EAA 1665-1-1.
Tartu toolitegijate skraad 1748 ja 1837 — EAA 1707-1-1,2.
Tartu tõldseppade skraa 1830 — EAA 1669-1-3.
Tallinna kingseppade skraa 1536 ja selle täiendused —1738 (koopiad) — EAA 5235-1-2.
Tallinna Oleviste ja Kanuti gildi skraad 1646 (koopiad) — EAA 5235-1-1.
Kirjandus
Bliebernicht, E. G. Das Amt der Schlosser zu Pernau. 1936, käsikiri — EAA 5178-1-12.
Kaplinski, K. Tallinn — meistrite linn. Tallinn 1995.
Mettig, C. Die Schragen der Grossen Gilde zu Dorpat. Riga 1907.
Oja, T. Tartu gildide ja tsunftide pitsatid ja pitserid. // Tartu Linnamuuseumi Aastaraamat. V. Tartu 1999. Lk 63–71.